Pulli asula: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P rekat (vt Kategooria arutelu:Eesti arheoloogia) |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Asulakoht asub [[Pärnu jõgi|Pärnu jõe]] paremal kaldal, [[Sindi]] linnast 2 km ülesvoolu [[Pulli]] küla lähedal.
Eesti alale saabusid vanimad asukad taganeva jääserva kannul tõenäoliselt niipea, kui tekkisid tingimused elamiseks (taimestik, loomastik), see juhtus 10 000 – 11 000 aastat tagasi. Algul asuti Eesti ilmselt vaid hooajati, kuid äärmiselt õhukese kultuurikihiga ajutisi laagriplatse seni leitud ei ole. Seetõttu on vanimaks inimasustuse jäljeks seni jäänud Pulli asula, kus rändavad kütid ja korilased peatusid
Erinevalt teistest, hilisematest Kunda kultuuri leiukohtadest esineb Pulli asulas mustjas tulekivi, mille kõige lähemad leiukohad asuvad Baltimaade kagu- ja lõunaosas. Seetõttu on arvatud, et Pulli asulas elanud inimesed pärinesid sealt. Samasugust tulekivi esineb ka Põhja-Valgevenes, kust voolab läbi Daugava jõgi (slaavipäraselt Zapadnaja-Dvinaa)
Võis olla nii, et jääaegse jääkilbi taandumisel põhja poole saabusid inimesed piki Dvinaa/Daugava jõge ja sealt piki Liivi lahe rannikut Pärnu jõe suudmeni; tol ajal oligi merekallas ja jõesuue umbes Sindi juures, mõni tuhat aastat hiljem aga juba Reiu kandis - seal ongi teine asulakoht, Reiu asulakoht mis on veidi noorem kui Pulli.
Esimene juhuleid - suur mustast tulekivist laastude löömisest ülejäänud [[nukleus]] leiti Pullist juba [[1930]]. aasta paiku. Asulajäänused avastati [[1967]]. aastal jõekalda paljandis liiva kaevandamisel, ligi 3 m paksuse liiva- ja savikihi alt. Asulat on kaevatud [[1968]]–[[1973]] ja [[1975]]–[[1976]] [[Lembit Jaanits]]a juhatusel.
Kaevamistel on umbes 1000 ruutmeetri suuruselt alalt kogutud 1175 leidu, mille hulgas on enim tulekivist väikeesemeid: [[otsakõõvits]]ad ja luust torke- ja lõikeriistade tulekivist pistikterad. Tulekivikilde, mis viitaksid kohapealsele tulekivi töötlemisele, on vähe. Võrdlemisi sagedaseks leiuks on ka peenelt retušitud tulekivist nooleotsad. Luuesemetest on enamasti säilinud katked. Samuti on leitud mitmesuguseid [[luutalv]]asid ja loomahammastest ripatseid. Pulli asulast leitud koerahammas on vanim tõend kodustatud [[koer]]a esinemise kohta Eestis.
== Vaata ka ==
| |||