Erinevus lehekülje "Maa" redaktsioonide vahel

'''Maa''' on [[Päikesesüsteem]]i kolmas [[planeet]] [[Päike]]se poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet [[Universum|universum]]is, kus leidub [[elu]].

Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. Maa [[biosfäär]] on oluliselt muutnud Maa [[atmosfäär]]i ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning [[osoonikiht|osoonikihi]] kiiret teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu maalMaal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on [[elu]] sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat.

Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks jäigaks "plaadiks" ehk laamaks, mis on miljonite aastate vältel planeedijooksul pinnalpidevas ringiliikumises liiguvadolnud. Umbes 71% Maa pinnast on kaetud soolase veega – [[ookean]]idega, ülejäänud osa koosneb [[kontinent]]idest ja [[saar]]test, mille [[hüdrosfäär]]i moodustavad [[järv]]ed ja [[jõgi|jõed]]. Elu säilimiseks vajalikku vedelas olekus [[vesi|vett]] ei leidu teadaolevalt ühelgi teisel planeedil. Maa [[poolus]]ed on suuremalt jaolt kaetud [[jää]]ga. Maa ainus teadaolevainuke looduslik satelliit on [[Kuu]].

Maad hüütakse tema värvuse järgi ka '''helesiniseks planeediks'''. Inimeste eluasemenaelupaigana nimetatakse teda '''maailmaks'''.

Maa pind on 71% ulatuses kaetud [[soolsus|soolase]] vedelas olekus [[vesi|veega]], mis moodustab [[maailmameri|maailmamere]]. Selleja mille keskmine sügavus on 3,8 km.

Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike [[impaktstruktuur]]ide arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud [[Kuu]]ga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki oma väiksema [[mass]]i tõttu ei suuda see nii palju taevakehi ligi tõmmata kui Maa. Maal olevadMaa impaktstruktuurid on [[erosioon]]i poolttõttu minema uhutud, mattunud [[sete]]te alla või [[geotektoonika|tektooniliste]] protsesside käigus hävinud.

Maa pealmine kiht ehk [[litosfäär]] on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk [[laam]]aks. Maa on ainus teadaolev [[taevakeha]], kus esineb [[laamtektoonika]].

Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega [[Kuu]]. Lisaks on inimesed alates [[20. sajand]]i keskpaigast saatnud Maa [[orbiit|orbiidile]] palju [[tehiskaaslane|tehiskaaslasi]].

Maa on inimese ainsaks koduks. Peale Maa on inimene külastanudkäinud ainult KuudKuu pinnal. Inimese valmistatud [[kosmoseaparaat|kosmoseaparaadid]] on uurinud kõiki Päikesesüsteemi planeete ning mõned neist on praeguseks jõudnud planeetidest kaugemale, kandes endaga teistele võimalikele [[mõistusega olend]]itele mõeldud sõnumeid inimtsivilisatsiooni kohta.

Maa on Päikesesüsteemi suuruselt viies planeet, Päikesesüsteemis.Päikesesüsteemi [[Maa-tüüpi planeet|Maa-tüüpi]] Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim.

Maa [[diameeter]] (läbimõõt) on ekvaatoritasandil 12 756,270 ([[ekvatoriaalne diameeter]]), poolusi läbival sirgel 12 713,500 km ([[polaarne diameeter]]). Nende diameetrite vahe on 42,77 km.

Maa ligikaudne [[mass]] on 5,9742×10²⁴ [[kilogramm|kg]] ehk 5,9742×10²¹ [[tonn]]i. Ta on [[Päikesesüsteem]]i [[Maa-tüüpi planeedid|Maa-tüüpi planeetide]] seas suurima massiga.

Maa on Kuust ligikaudu 81 korda massiivsemraskem, kuid Päikesest umbes 333 000 korda kergem.

Keskmine [[tihedus]] on 5,5 [[gramm kuupsentimeetri kohta|g/cm³]]. Seega on Maa keskmine tihedus [[vesi|vee]] tihedusest 5,5 korda suurem. Maa on Päikesesüsteemi [[Maa-tüüpi planeedid|Maa-tüüpi planeetide]] seas kõige tihedamsuurema tihedusega{{lisa viide}}.

Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt [[seismilised lained|seismiliste lainete]] levikupildi alusel. Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis, kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad. Muutuvaks omaduseks võib olla koostis ([[mineraal|mineraloogiline]] ja [[kivim]]iline) koostis, mineraalide [[kristallstruktuur]] või mõlemad korraga. Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt ühtlaselt. Näiteks suureneb see [[vahevöö]]s sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esineb Maa sisemuses ka teravamaid piirpindu, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki ja olulisel määralpalju. Sellised piirpinnad ongi Maa siseehituse erinevateks üksusteks jaotamise aluseks. Kõige üldisem on jaotus [[maakoor]]eks, [[vahevööks]] ja [[Maa tuum|tuumaks]].

Maakoor on valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja [[moondekivim]]itest ja [[tardkivim]]ist ([[graniit|graniidist]]). Mandriline maakoor on paksem (25–70 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Mandrilise maakoore vanus on hinnanguliselt 4 miljardit aastat. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk [[Orogeenne vöönd|orogeensete vööndite]] piires. Keskmisest õhem on mandriline maakoor mandriliste [[riftivöönd]]ite, [[kilp (geoloogia)|kilpide]] ja mandrite äärealade all. Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist –: lasuvast settelisest pealiskorrast, lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast [[gabro]]idse koostisega kivimkihistkivimikihist. Viimast nimetatakse vahel [[basalt|basaldikihiks]], ehkki see on ebasobiv nimetus, sest vulkaanilist kivimit basalti ei saa sellises sügavuses kuidagiei ollaole. Ülemine korrus ehk settelineSetteline pealiskord võib ka puududa, nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimitest (peamiselt [[gneiss]], [[migmatiit]] ja [[amfiboliit]]), kuhu lõikuvad rohked [[plutoon]]id.

Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20–70 km sügavusel paiknev [[Mohorovičići eralduspind]] ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini.

Maakoor moodustab koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga [[litosfäär]]i, mis on oluline mõiste [[laamtektoonika]] seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa ülemisevälimise kihi 50–300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on [[astenosfäär]]i ülemine pind.

Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. 660 kilomeetrikm sügavuses toimub viimane oluline hüpe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahevöö ja välistuuma piiri. Selle piirpinna järgi jagatakse vahevöö üla- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantli ülemist osa nimetatakse astenosfääriks, milleksmis on poolvedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekkepiirkonnakstekkekoht. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10–200 kilomeetrikm sügavusele. Vahevöö ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt ränist.

Mantli alumine osa ulatub 900–2900 kilomeetrikm sügavusele. Vahevöö alaosas on [[D"-kiht]], mis ulatub vahevöö ja tuuma piirilt 220–250 kilomeetritkm kõrgemale. See on kiht, kus seismiliste lainete levikukiirus sügavuse suurenedes ei muutu.

[[Maa tuum]] onasub Maa keskel asuv osa Maastkeskmes. See on [[metall]]ilise koostisega. Tuuma siseosa ehk [[sisetuum]] on tahke, välisosa ehk [[välistuum]] aga vedel. Vedela metallilise välistuuma ainese [[pööriseline liikumine]] on Maa tugeva [[Maa magnetväli|magnetvälja]] põhjustajakspõhjustaja.

Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tulebtoimub alles 2900 km sügavuses, kus algab [[Maa välistuum]]as. [[P-laine]]te levikukiirus aeglustub järsult ning, [[S-laine]]tele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa [[Magnetväli|magnetvälja]]. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 2900–5100 km sügavusele.

5200 kilomeetrikm sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100–6378 kilomeetrikm sügavusele.

Maa on [[gravitatsioon]]iliselt diferentseerunud koostisega, mistõttu asuvad rasked elemendid (Fe, Ni) peamiselt Maa tuumas. Maakoor koosneb valdavalt aga kergematest elementidest:

*[[magneesium]] 2%

Maa liigub koos ülejäänud Päikesesüsteemiga [[Maailmaruum|kosmoses]] kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h [[Herkules (tähtkuju)|Herkulese tähtkuju]] poolesuunas.

Maa koos oma loodusliku [[planeedi kaaslane|kaaslase]] [[Kuu]]ga [[tiirlemine|tiirleb]] mööda [[ellips]]ikujulist [[orbiit]]i ümber Päikese. [[Tiirlemisperiood]] (nn [[täheaasta]]) on 365 [[ööpäev]]a, 6 [[tund]]i, 9 [[minut]]it ja 9,98 [[sekund]]it. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s).