Vennad Parikased: erinevus redaktsioonide vahel

[[12. august]]il 1910 andis [[Eestimaa kuberner]] välja loa avada [[Rüütli tänav (Tallinn)|Rüütli tänav]] 13 majas fotoäri. Samal aastal kolisid vennad oma ateljee ümber [[Kuninga tänav |Kuninga]] 1 asuvasse majja. Koos ruumidega pärisid vennad ka [[autoriõigus]]e eelmise omaniku fotograaf Spiendleri foto- ja negatiivikogule, mille hulgas leidis Peeter näiteks [[Heinrich Tiidermann]]i fotoplaadid peamiselt aastatel [[1890]]–1910 tehtud ülesvõtetega. Spiendler oli varem olnud „kojafotograaf“, kelle juures käis end pildistamas kohalik valitsev ladvik. Ateljee avati maja teisel korrusel. Ruumi mõõtmed olid 5 x 6 m ja sinna mahtus kuni 40 inimest. Valgustuseks kasutati kahte kaarlampi ja pildistamiseks oli plaatkaamera, millega tehti 24 x 36 cm klaasnegatiividele ülesvõtteid. Peale vendade töötas seal veel 2–3 inimest: abifotograaf, abilaborant, retušeerija-vastuvõtja. [[1918]] oli palgal kuus inimest ja keskmine kuupalk oli 300 [[Eesti mark|marka]]a. Päevas tehti umbes 7 [[portree]]d. Esimeste portretreeritavate seas olid [[Aino Tamm]], [[Paul Raud]], [[Jaan Lintrop]]. 1920. aastatel hakati tellima rohkem klassipilte, klasside lennupilte, seltside pilte, aga ka perekonnpildid tulid moodi. Pildistati ka palju [[näitleja]]id, [[lavastaja]]id, [[sportlane|sportlasi]]. Piltide [[negatiiv]]id hoiti alles. [[Ateljee]]s oli eraldi ruum, kus säilitati kõiki fotosid ja negatiive, mis olid nummerdatud ja katalogiseeritud. Lisaks enda tehtud piltidele käisid Parikased mööda Eestit ringi laatadel ja turgudel, et täiendada oma fotoarhiivi. Neid fotosid, mida nad kokku ostsid, avaldasid vennad vahel ka oma nime all.<ref name="Viide1"/>