Kaitseseisukord: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
41. rida:
25. märtsil 1931 kaotas Vabariigi Valitsus kaitseseisukorra kehtivuse [[Kitsarööpmeline raudtee|kitsaroopaliste raudteede]] piirkonnas<ref>[http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700257021&img=era0031_002_0000168_00642_t.jpg&tbn=1&pgn=33&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=f82a10a887513b35909d4a2039ce2581 Vabariigi Valitsuse otsus 25. märtsist 1931 nr. V]</ref>.
[[2. juuni]]l [[1933]] kehtestas [[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]] kaitseseisukorra Eesti territoriaalvetes ja riigi piiriga poolitatud sisevetes (RT 1933, 2, 18). [[11. august]]il 1933 kuulutas Jaan Tõnissoni valitsus kogu riigis välja kaitseseisukorra (RT 1933, 69, 531). Kuna augustis ei olnud Riigikogu koos, ei kinnitanud Riigikogu Vabariigi Valitsuse otsust, ka mitte tagantjärele<ref>Rein Marandi. Must-valge lipu all. II. Stockholm, 1997, lk. 26</ref>. 24. augustil 1933 esitasid [[Artur Sirk]], [[Johannes Holland]] ja [[Arnold Jaks]] Riigikogu juhatusele rahvaalgatuse korras Kaitseseisukorra seaduse muutmise seaduse, mille järgi kaitseseisukorda oleks võidud välja kuulutada ainult sõja korral ja sõja hädaohu puhul<ref>Uus seaduseelnõu rahvaalgatuse korras. Vaba Maa, 25. august 1933, nr. 198, lk. 1.</ref>. Riigikogu korraline istungjärk algas 1933. aasta oktoobris. Pärast kaotust rahvahääletusel tühistas valitsus 19. oktoobril 1933 kaitseseisukorra kehtivuse kogu riigis (RT 1933, 83, 610), mille järel kaitseseisukord jäi kehtima enne 11. augustit 1933 kehtinud piirides.
[[12. märts]]il [[1934]] kuulutas Riigivanem [[Konstantin Päts]] oma otsusega nr. 173 (RT 1934, 22, 156) kuueks kuuks välja kaitseseisukorra kogu riigis<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242289&img=era0031_005_0000332_00176_t.jpg&tbn=1&pgn=9&prc=20&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=e013faf0d916591f97be0cd46a51e8b5</ref>, mille [[V Riigikogu]] ka kinnitas (RT 1934, 23, 169). Hiljem kaitseseisukorda pikendati regulaarselt riigivanema otsustega.
| |||