Kalaan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
Märgis: Mobiilimuudatus
36. rida:
 
==Eluviis==
Merisaarmas elab 5-40 isendist koosnevas karjas.
Kalaanid elavad kaljustel mererannikul [[riff]]ide ja [[lehtadru]]tihnikutega. Need paigad on inimestele raskesti ligipääsetavad. Ent kalaanid pole eriti paigatruud ja võivad elukoha kergesti hüljata. Vaikse ilmaga võivad nad ujuda kaldast 18–25 km kaugusele. Nad on päevaloomad, toituvad mitu korda päevas ja siis puhkavad kas rannal või vees. Vees kogunevad kalaanid puhkama vahel mitmekümnepealistesse salkadesse, eelistades vetikatihnikuid.<ref name="Loomade elu"/>
 
===Elupaik===
Kalaan toitub [[merisiilikud|merisiilikutest]], [[vähid|vähilistest]], [[kalad]]est, [[limused|limustest]], [[Krabilised|krabidest]] ja [[vetikad|vetikatest]]. Ta haarab saagi hammaste ja eesjalgadega vee all, surub selle vastu rinda ja kerkib pinnale. Veepinnal keerab kalaan end selili ja asetab saagi nahavoltide vahele. Merisiilikutel murrab ta käppade ja hammaste abil okkad ära, närib rüü katki ja sööb pehmed koed ära. California kalaanid kasutavad limuste kodade avamiseks ning krabide ja merisiilikute purustamiseks kuni 3,5 kg kaaluvaid kive. Loom paneb selle oma kõhul asuvasse nahakurdu ja kolgib saaki vastu seda, kuni selle koda või rüü puruneb. Vahel kasutab kalaan sama kivi mitu korda, hoides seda vahepeal kaenla all.<ref name="Loomade elu"/>
Kalaanid elavad kaljustel mererannikul [[riff]]ide ja [[lehtadru]]tihnikutega. Need paigad on inimestele raskesti ligipääsetavad. Ent kalaanid pole eriti paigatruud ja võivad elukoha kergesti hüljata. Vaikse ilmaga võivad nad ujuda kaldast 18–25 km kaugusele. Nad on päevaloomad, toituvad mitu korda päevas ja siis puhkavad kas rannal või vees. Vees kogunevad kalaanid puhkama vahel mitmekümnepealistesse salkadesse, eelistades vetikatihnikuid. Puhkama heites mässib ta end vetikatesse nagu vaipa, seetõttu ei triivi ta magades rannikust kaugemale. <ref name="Loomade elu"/>
 
===Toitumine===
Toidu hankimiseks püüab merisaarmas kala 3-4 korda päevas ja isegi öösel. Kui toitu ei piisa, siis kõhnub saarmas väga kiiresti ning võib kolme päeva möödudes surra.
Kalaan toitub [[merisiilikud|merisiilikutest]], [[vähid|vähilistest]], [[kalad]]est, [[limused|limustest]], [[Krabilised|krabidest]] ja [[vetikad|vetikatest]]. Ta haarab saagi hammaste ja eesjalgadega vee all, surub selle vastu rinda ja kerkib pinnale. Veepinnal keerab kalaan end selili ja asetab saagi nahavoltide vahele. Merisiilikutel[[Merisiil]]ikutel murrab ta käppade ja hammaste abil okkad ära, närib rüü katki ja sööb pehmed koed ära. [[California]] kalaanid kasutavad limuste kodade avamiseks ning krabide ja merisiilikute[[merisiil]]ikute purustamiseks kuni 3,5 kg kaaluvaid kive. Loom paneb selle oma kõhul asuvasse nahakurdu ja kolgib saaki vastu seda, kuni selle koda või rüü puruneb. Vahel kasutab kalaan sama kivi mitu korda, hoides seda vahepeal kaenla all.<ref name="Loomade elu"/>
 
===Paljunemine===
Paaritumine ei toimu kindlal aastaajal, kuid sagedamini kevadel. [[Tiinus]] kestab 8–9 kuud. Emane sünnitab ühe poja. Vastsündinu on karvane ja avatud silmadega, tal on 26 hammast ja ta kaalub 1,5 kg. Poegade eest hoolitsevad emakalaanid ja teevad seda väga hoolsalt. Eriti liigutav on näha, kuidas selili ujuv ema võtab poja käppade vahele ja hellitab seda. Pojad hakkavad ise ujuma 2–3 nädala vanuselt. Aastase looma mass on juba 17–19 kg. [[Suguküpsus]] saabub 3. eluaastal, kuid kalaanide suremus on suur.<ref name="Loomade elu"/>
 
Uurijad on täheldanud, et ka asurkondades (andmed varieeruvad 6–200 ja isegi 2000 isendit – näit [[Alaska]]l) elavad (peamisel isased) saarmad harrastavad territoriaalset käitumist, koos selle juurde kuuluva märgistamise, kraapimisjäljed ja harvade võitlustega.
 
===Suhtlus===
Samas on saarmad asurkondades väga vilkad suhtlejad. Nad teevad suhtlemisel mitmesuguseid häälitsusi. Saarmapojad niuksuvad kui neid üksi jäetakse. Saarmad vilistavad ja vinguvad kui miski neid ärritab. Sisistamise ja urisemise eesmärgiks vast on kiskjate eemale peletamine. Maitsvat einet nautides teevad nad ähkivaid häälitsusi. Erilist häälitsust teevad poegi sugevad emad. Isased ja emased taluvad üksteise lähedalolekut, kuid paarina käituvad enamasti innaperioodil. Poegade sündides muutuvad emassaarmad dominantseks ja võivad vahetevahel lubada isassaarma kohalolu kuskil pesa ääreserval. Poegade eest hoolitsevad ning neid toidavad ja õpetavad üksnes emased saarmad. Emased saarmad kaitsevad poegi rünnates neid, kes poegadele lähenevad, raevukalt.