Juri Samarin: erinevus redaktsioonide vahel

Riiast Peterburi saadetud "[[Kirjad Riiast]]" (avaldati [[1889]]) sisaldasid teravat kriitikat Balti elukorralduseprovintside ja [[baltisakslased|baltisakslaste]]iseseisvuse kohta, need levisid käsikirjas laialdaselt ning nendest sai teada ka Vene keiser [[Nikolai I]], kes, nähes kirjades ühiskondliku rahu rikkumist, laskis autori sulgeda [[Peeter-Pauli kindlus]]se, kuid vabastas ta varsti, piirdudes noomitusega.<ref name="ETBL" /> (Teise kirjelduse kohaselt kutsus keiser Samarini valitsusringkondade laialdase pahameele tõttu isiklikult selgitusi andma, misjärel just tema sekkumise tõttu piirdus karistus kümnepäevase arestiga ning üleviimisega [[Simbirski kubermang]]u.{{lisa viide}})

Samarini peamine uurimisvaldkond oli elukorraldus [[Baltikum]]is ja selle ajalugu. Juba 1846 koostatud käsikirjas "Историческое обозрение уничтожения крепостного состояния в Лифляндии" (ilmus 1873) arvustas ta baltisaksaBaltimaade ajaloolasi ning kirjeldas eesti ja läti talupoegade rasket olukorda. Suurima väärtusega Samarini tööde hulgas on 6-köiteline sari "[[Vene ääremaad]]" (Окраины России, 1868–1876), mille I köites "Русское Балтийское поморье в настощую минуту" (1868) kritiseeris ta [[Balti erikord]]a ja baltisakslaste [[privileeg]]e, nõudes nende kaotamist ja pooldades Balti aladeBaltimaade tugevamat sidumist Venemaaga. "Vene ääremaade" 3. köites käsitles Samarin Liivimaa talupoegade astumist [[õigeusk]]u, 4. ja 5. köites võitlust õigeusklike talupoegade õiguste eest Baltikumis, 6. köites Liivimaa talurahvaküsimust laiemalt. Tööd kutsusid esile ägeda, aastakümneid kestnud [[poleemika]] vene ja saksaBaltimaade ajalookirjanduses, millele pani alguse TÜTartu ülikooli ajalooprofessor [[Carl Schirren]]i raamat "[[Livländische Antwort]]" ([[Leipzig]], 1869).<ref name="ETBL" />