Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 456 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
Leo III siirdus [[jõulud]]eks [[804]] [[Aachen]]isse ja kohtus Karl Suurega [[Reims]]is Saint Remy kloostris. Ta oli esimene paavst [[Stephanus II]] järel, kes käis [[Frangi riik|Frangi riigis]] visiidil.
 
==Karolingide impeerium==
{{Vaata|Karolingide impeerium}}
Karl Suure poolt [[Varakeskaeg|varakeskajal]] moodustatud [[Frangi riik]]i valitsenud dünastiat nähakse [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] asutajana ja selle algusaeg põhineb Karl Suure kroonimisel ning see lõpeb [[Karl Paks]]u surmaga.
==Pärand==
Surres oli Karl Suur erinevate hinnangute kohaselt 65–72 aastat vana, mis toona oli kõrge iga. Ometi oli ta oma teotahte ning eduka riigijuhtimisvõime säilitanud lõpuni ning temast jäi järeltulevatele põlvedele säravam mälestus kui mistahes teisest [[varakeskaeg|varakeskaja]] valitsejast. Tema isiksuses olid ühinenud [[germaanlased|germaani]] vägev sõjapealik, osav [[diplomaat]], suur sisereformidesise[[reform]]ide läbiviija, [[Rooma impeeriumiimpeerium]]i taastaja ja riigiisa nii [[prantslased|prantslaste]] kui ka [[sakslased|sakslaste]] jaoks. Seega polnud ime, et nii [[Prantsuse kuningas]] kui ka [[Saksa-Rooma keiser]] pidasid just ennast Karl Suure tõeliseks järeltulijaks ning tema riigi ja päranduse pärijaks. Seetõttu on Karl Suur rahvuskangelane mõlema rahva jaoks ning aegade jooksul on kumbki neist püüdnud Karli enda kangelaseks monopoliseerida. [[Kõrgkeskaeg|Kõrgkeskajal]] oli Karl rohkem prantsuse poeemide[[poeem]]ide ja proosakangelane[[proosa]]kangelane, [[hiliskeskaeg|hiliskeskajal,]] alates [[15. sajand]]ist, rõhutasid Karli saksalikkust üha enam aga ka saksa autorid.
 
==Vaata ka==
*[[Karolingid]]
*[[Karolingide renessanss]]
*[[Karolingide impeerium]]
==Kirjandus==
*Die Urkunden der Karolingen. Band 1: Die urkunden Pippins, Karlmanns und Karl des Grossen., Hannover 1906, lk.77-478, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000358/images/index.html?seite=88 Digitaalselt]
54 385

muudatust