Georadar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Kirjavigade parandus |
Resümee puudub |
||
12. rida:
*hüdroloogias
*arheoloogias
Lisaks kasutatakse seda ka maanteede olukorra hindamisel <ref name=
==Tööpõhimõte==
[[Pilt:VIY3 GPR.jpg|pisi|Erinevate sagedusaladega georadari antennid]]
Lihtsustatud skeemi kohaselt koosneb georadar kahest antennist, kus üks antenn on [[Elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetlainete]] saatjaks ja teine antenn lainete vastuvõtjaks. Georadarite poolt emiteeritavate elektromagnetlainete sagedus jääb maapõue süvauuringute puhul mõnekümne MHz juurde ning maapinnalähedaste kihtide ja objektide uuringu puhul mõne GHz juurde (Kasutatavad sagedused on 50-1500 MHz) <ref name=“Tuhala“> Heiki Potter 2008 „Tuhala-Nabala salajõed:
[[Pilt:LINE21.jpg|pisi|Georadari sügavusprofiil. Pildil on hästi nähtavad peegeldused pinnase erinevatelt kihtidelt ja objektidelt. Objekte iseloomustavad koonilised peegeldused.]]
Peegeldunud laine amplituud sõltub olulisel määral keskkondade magnetilistest ja dielektrilistest omadustest, mis kontrollivad keskkonna elektromagnetilist takistust:
34. rida:
Praktikas kasutatakse enim tasakaalustatud meetodit, mille puhul liigutatakse fikseeritud vahega paikneva süsteemiga mööda maapinda ning registreeritakse maa sees asuvatelt objektidelt tulevad peegeldused teekond-aja graafikuna. Sealt edasi, teades elektromagnetlainete liikumise kiirust, saab ajaskaala konverteerida sügavusskaalaks. Liikudes üle uuritava piirkonna, saab selle meetodi abil kuvada kahemõõtmelise pildi sügavusskaalal. Liikudes uuritavast piirkonnast üle mitmeid kordi, nii, et teekonnad ristuvad, on selle meetodi abil võimalik luua kolmemõõtmeline kaart uuritavast kohast.
Ühise keskpunkti meetodi, ehk lainurksete mõõtmiste meetodi korral liigutatakse võrdsete vahedega vastuvõtja antenni ja saatja antenni ühe kindla punkti ümber. Selle meetodi puhul saab täpselt hinnata radari signaali kiiruse jaotuse muutust sügavusega.
Radartomograafia meetodi puhul paigutatakse saatja ja vastuvõtja paralleelsetesse puuraukudesse, huvipakkuva objekti vastaskülgedele. See meetod võimaldab kergelt ja kiirelt tuvastada anomaaliaid uuritava keha siseehituses<ref name=Basics>K. Takahashi, Jan Igel, Holger Preetz, Seiichiro Kuroda, 2012, „Basics and Application of Ground-Penetrating Radar as a Tool for Monitoring Irrigation Process“, InTech</ref>.
==Pinnase füüsikalised omadused==
Nagu eelnevalt kirjeldatud, mõjutavad elektromagnetlainete levikut, sumbumist ja peegeldumist keskkonna füüsikalised omadused ja kasutatav elektromagnetlainete sagedus. Pinnase füüsikalisteks omadusteks on dielektriline läbitavus, elektrijuhtivus ja magnetiline vastuvõtlikkus<ref name=Basics />.
59. rida ⟶ 58. rida:
*[http://cdn.intechopen.com/pdfs/31501/InTech-Basics_and_application_of_ground_penetrating_radar_as_a_tool_for_monitoring_irrigation_process.pdf K. Takahashi et al 2012, „Basics and Application of Ground-Penetrating Radar as a Tool for Monitoring Irrigation Process“, InTech]
*[http://www.eestiloodus.ee/artikkel2446_2438.html Artikkel: Tuhala-Nabala salajõed: kas vitsameetod valetab?]
*[http://www.eurogpr.org/ Euroopa Georadari Assotsiatsioon]
|