Georadar: erinevus redaktsioonide vahel

Lisaks kasutatakse seda ka maanteede olukorra hindamisel <ref name=BasicsGPR>K.European Takahashi,GPR Jan IgelAssociation, Holger„Introduction Preetz,to Seiichiro KurodaGPR,“ 2012, „Basics and Application of Ground-Penetrating Radar as a Tool for Monitoring Irrigation Process“,September InTech2013</ref>.

Lihtsustatud skeemi kohaselt koosneb georadar kahest antennist, kus üks antenn on [[Elektromagnetiline kiirgus|elektromagnetlainete]] saatjaks ja teine antenn lainete vastuvõtjaks. Georadarite poolt emiteeritavate elektromagnetlainete sagedus jääb maapõue süvauuringute puhul mõnekümne MHz juurde ning maapinnalähedaste kihtide ja objektide uuringu puhul mõne GHz juurde (Kasutatavad sagedused on 50-1500 MHz) <ref name=“Tuhala“> Heiki Potter 2008 „Tuhala-Nabala salajõed: Kaskas vitsametod valetab?“ Eesti Loodus</ref>. Keskkonda saadetud elektromagnetlained peegelduvad pinnases leiduvatelt [[Keskkonna heterogeensus|heterogeensustelt]] (erinevate [[Dielektrik|dielektriliste]] omadustega kehadelt, suurematelt kividelt ja [[Kiht (geoloogia)|kihtide]] [[Põiksus|katkestuspindadelt]] ) ning maapinnale saabununa registreeritakse vastuvõtuantenniga. Registreeritud peegeldunud lained kannavadki informatsiooni keskkonna siseehituse kohta. Kui georadarist välja saadetud elektromagnetlaine jõuab keskkonnas oleva heterogeensuseni, siis osa energiat saadetakse peegeldunud laine kujul maapinnale tagasi, osa energiat kandub läbi keskkonna ning osa energiat saadetakse sõltuvalt pinna siledusest keskkonnas erinevatesse suundadesse, ehk toimub energia hajumine. Signaali amplituud väheneb keskkonnas peegeldudes sõltuvalt keskkonna dielektrilistest omadustest, keskkonna paksusest ja [[Elektrijuhtivus|elektrijuhtivusest]]. Kihi või objekti paksuse vähenedes väheneb ka peegeldunud laine amplituud. [[Laine amplituud|Laine amplituudi]] vähenemine sõltub lisaks kihi paksusele ka lainepikkusest ja keskkonna dielektrilistest omadustest. Peegeldunud laine amplituudi saab iseloomustada [[Peegeldustegur|peegeldusteguri]] ja selle absoluutväärtuse ruudu abil (|<math> R^{2} </math> |) <ref name=“GPR“>J. L. Davis & A. P. Annan 1989 „Ground-penetrating radar for high-resolution mapping of soil and rock stratigraphy“ Geophysical Prospecting 37, 531-551</ref>.

Radartomograafia meetodi puhul paigutatakse saatja ja vastuvõtja paralleelsetesse puuraukudesse, huvipakkuva objekti vastaskülgedele. See meetod võimaldab kergelt ja kiirelt tuvastada anomaaliaid uuritava keha siseehituses<ref name=Basics>K. Takahashi, Jan Igel, Holger Preetz, Seiichiro Kuroda, 2012, „Basics and Application of Ground-Penetrating Radar as a Tool for Monitoring Irrigation Process“, InTech</ref>.