Udria: erinevus redaktsioonide vahel

Udria külas hakkasid suitsutared ja rehielamud kaduma 19. sajandi keskel. Sajandi lõppuks olid kõigil elamutel korstnad. Seda võimaldas suvitajate teenindamisega kaasnev lisaraha juurdevool. Talude päriseksostmisel olid maa hinnad siinkandis mittu korda kallimad kui sisemaal, kuid talude väljaostmisega raskusi ei tekkinud.

 

[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] ajal [[17. jaanuar]]il [[1919]] toimus [[Udria dessant]], kus Eesti ja Soome vabatahtlikud maabusid Udria rannas. Dessanti juhtis kapten [[Johan Pitka]] dessantrühmi juhtisid major [[Martin Ekström]], staabikapten [[Karl Aleksander Paulus]] ja kapten [[Anto Nestori Eskola]]. Esimesel rünnakulainena saadi maale saata 180 soomlast ja umbes 400 eestlast, kes hargnesid kahes suunas. Udria küla vabastati 17. jaanuaril 1919.

 

Udria küla evakueeriti Saksa sõjaväe korraldusel aprillis 1944, enne [[Narva jõgi|Narva jõe]] lahinguid. Saksa sõjavägi lammutas pommitamisest terveks jäänud hooned ja kasutas neid kaitseehitistena. Need, mis säilisid pärast lahinguid Narva jõel, hävitati [[Sinimägede lahing]]u käigus, kuna Udria, Hiiemetsa, [[Auvere]] ning Hundinurga külade maadelt toimusid rünnakud [[Sinimäed|Sinimägedele]]. Peale lahinguid oli Udria küla 118 majapidamisest säilinud kahe maja seinad ja mõned maakivist müürid. Tagasi tulid külla väga vähesed ning pärast sõda taastati ainult 18 majapidamist.

 

[[1991]]. aastal taastasid Udria külast pärit inimesed Udria dessandile pühendatud ausamba. Uue kivi raius [[skulptor]] [[Jüri Ojaver]], muud tööd tegid [[Mart Laht]], [[Urmas Kuusk]], [[Jaan Ojaver]], [[Mati Rautso]], [[Vello Kärsten]] ja [[Jüri Lippo]].

 

 

== Kultuurielu ==

 

Külas oli puhkpilliorkester ja lavastati näidendeid. [[Eesti Haridusliit]] ja „OLEW“ viisid 1928. aasta talvel läbi nätemängukursused. Kursuseid juhatas [[Kristjan Hansen]], [[Vanemuise teater|Vanemuise]] ja [[Estonia teater|Estonia]] endine näitleja, kes oma lavahariduse oli saanud [[Moskva kunstiteater|Moskva Kunstiteatri]] juures.