Ürglind: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 58 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q100196 (translate me)
Resümee puudub
Märgis: Mobiilimuudatus
20. rida:
'''Ürglind''' (''Archaeopteryx litographica'') on [[Roomajad|roomajale]] iseloomulike tunnustega väljasurnud [[Linnud|lind]].
 
[[Saksamaa]]lt [[Solnhofen]]ist [[1860]]. aastal leitud ürglinnu [[kivistis]] on tõenäolisemalt maailma kuulsaim fossiil. Sakslasest paleontoloog [[Hermann von Meyer]] uuris jäänuseid ning andis leiule selle praegu kasutusel oleva nime.

==Kehaehitus==
Kaua aega peeti teda kahejalgseks [[dinosaurus]]eks, kuni [[1973]]. aastal avastati sulgede jäljendid. Ürglind rabas [[Paleontoloogia|paleontolooge]] sellega, et peale [[Roomajad|roomajatele]] iseloomuliku [[Skelett|skeleti]] olid tal ka [[Sulg|suled]]. See leid pani aluse arvamusele, et [[linnud]] on arenenud roomajaist, ühtlasi tõendab see lindude ja dinosauruste vahelist sugulust. Viimasel ajal on palju arutletud teemal, kas see olevus elas maa peal või puu otsas ning kas ta suutis üldse lennata. Osa teadlasi arvab, et varese suurune ''Archaeopteryx'' oli kehv lendaja, teiste meelest aga vastupidi.
 
Sellel enam-vähem [[tuvi]]suurusel olendil oli veel mitmeid [[roomaja]]le iseloomulikke tunnuseid: suurte silmakoobastega kolju, hammastega lõualuud, küünistega varbad keset tiibu ning paarikümnest lülist koosnev luulune saba. Lindudele omaselt olid tal tiivad, kerged luud ning kogu keha kattev sulestik. Tagajalgadel, mida kattis soomiseline nahk, oli juba üks tahapoole suunatud varvas, et paremini puuokstest kinni haarata. Ta lihased ei olnud veel piisavalt arenenud, et suuta tiibu liigutades pikki vahemaid läbida ning lindude kombel õhku tõusta ja maanduda. Ta oli vilets liugleja, kes kasutas tiibu ja lehvikutaolist saba pigem selleks, et maandumist pehmendada.
 
==Eluviis==
Viimasel ajal on palju arutletud teemal, kas see olevus elas maa peal või puu otsas ning kas ta suutis üldse lennata. Ta ronis puudel, haarates jalgade ja tiibade tugevate küünistega okstest ning lendas lühikesi vahemaid, et kiiremini saagi kallale hüpata või end loomtoiduliste [[dinosaurus]]te eest säästa. Osa teadlasi arvab, et varese suurune ''Archaeopteryx'' oli kehv lendaja, teiste meelest aga vastupidi.
 
 
[[Kategooria:Paleontoloogia]]