Redaktsioon: 29. september 2013, kell 13:01 redigeeri Leiber (arutelu \| kaastöö) 70 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. september 2013, kell 13:47 redigeeri eemalda Leiber (arutelu \| kaastöö) 70 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ~~== Front ==~~ '''Front''' on eraldusvöönd erinevate omadustega õhumasside vahel.<ref name="Meteoroloogia" /> 8. rida ⟶ 7. rida: Frondi lõikumine maapinnaga annab [[ilmakaart\|ilmakaardil]] joone, mida kutsutakse [[frontaaljoon\|frontaaljooneks]].<ref name="Universum valguses ja vihmas" /> == Frontide jagunemine == Frondid jaotatakse '''klimatoloogilisteks''' ja '''atmosfäärseteks frontideks'''. Klimatoloogilised frondid on arktiline ja polaarne front ning troopiline konvergentsi vöönd. Atmosfäärsed frondid jagunevad omakorda soojadeks, külmadeks, sekundaarseteks, okuldeerunud ja statsionaarseteks frontideks. <ref name=Meteoroloogia>Jürissaar, M. (2011) Meteoroloogia. Eesti Lennuakadeemia, Tartu. Lk 92, 121-128</ref> === Klimatoloogilised frondid === 15. rida: Klimatoloogilised frondid on suuremõõtmelised frondid, mis eraldavad [[arktiline õhumass\|arktilist]], [[polaarne õhumass\|polaarset]], [[troopiline õhumass\|troopilist]] ja [[ekvatoriaalne õhumass\|ekvatoriaalset õhumassi]]. Nendes eraldusvööndites on õhumasside omaduste muutused kõige järsemad. <ref name="Meteoroloogia" /> Klimatoloogilised frondid jagunevad: * Arktiline front – eraldab [[arktiline õhumass\|arktilist]] ja [[polaarne õhumass\|polaarset]] õhku * Polaarne front – eraldab [[polaarne õhumass\|polaarset]] ja [[troopiline õhumass\|troopilist]] õhku * [[Troopiline konvergents\|Troopilise konvergentsi vöönd]] – eraldab [[troopiline õhumass\|troopilist]] ja [[ekvatoriaalne õhumass\|ekvatoriaalset]] õhku <ref name="Meteoroloogia" /> Klimatoloogilised frondid nihkuvad vastavalt [[aastaajad\|aastaajale]] – kui põhjapoolkeral on [[suvi]], liiguvad kõik klimatoloogilised frondid ~~põhjapoole~~põhja poole, kui [[talv]], siis ~~lõunapoole~~lõuna poole. <ref name="Meteoroloogia" />▼ ▲Klimatoloogilised frondid nihkuvad vastavalt [[aastaajad\|aastaajale]] – kui põhjapoolkeral on [[suvi]], liiguvad kõik klimatoloogilised frondid põhjapoole, kui [[talv]], siis lõunapoole. <ref name="Meteoroloogia" /> Klimatoloogilistest frontidest on Euroopale tähtsaim polaarfront, millega on seotud kõige aktiivsem tsüklonaalne tegevus. Väikestel [[laiuskraad\|laiuskraadidel]], [[ekvatoriaalne õhumass\|ekvatoriaal-]] ja [[troopiline õhumass\|troopikaõhu]] vahel, enamasti frontaalseid ilmasikunähtusi ei esine. <ref name="Universum valguses ja vihmas" /> === Atmosfäärsed frondid === Atmosfäärsed frondid on väiksemate mõõtmetega eraldusvööndid erinevate omadustega [[õhumass\|õhumasside]] vahel. Atmosfäärsed frondid jaotatakse: soojadeks frontideks külmadeks frontideks 53. rida ⟶ 50. rida: [[Pilt:Coldfront.jpg\|pisi\|Külm front]] [[Pilt:Cold_front_symbol.svg\|pisi\|Külma frondi sümbol]] Pealetungiva külma õhu eralduspinda ehk piiri nimetatakse külmaks frondiks. Külm front liigub kõikidest teistest frontidest suurima kiirusega, kuid selle saabumine ei ole nii vara märgatav, sest pilvemass liigub peamiselt frondi taga. Külm õhk liigub sooja [[õhumass\|õhumassi]] peale ja soe õhk on sunnitud kiiresti tõusma, seetõttu on külma frondi kalle tunduvalt suurem kui soojal frondil (80-150 ~~meetri~~m kohta maapinnal 1m1 m tõusu). <ref name="Meteoroloogia" /> Külma frondiga kaasneb kiire [[ilm\|ilma]] muutus, esinevad puhangulised [[tuul\|tuuled]], [[konvektsioon]], [[äike]] ja hoogsademed. [[pilved\|Pilvede]]süsteem on palju kitsam, kui soojal frondil. <ref name=ilm>{{netiviide \| URL =http://www.ilm.ee/?45802 \| Pealkiri = Külm Front \| Autor = Kamenik, Jüri \| Väljaanne = ilm.ee \| Aeg = 16.04.2009 \| Kasutatud = 27.09.2013 }}</ref> 67. rida ⟶ 64. rida: Esimest liiki külma frondi liikumise kiirus on suurem (30-40 km/h) kui soojal frondil, pilvesüsteemi laius on kuni 300 km, [[sademed]] esinevad kuni 200 km-l. [[Pilved]] ulatuvad [[suvi\|suvel]] 6000-10000 m kõrguseni, [[talv\|talvel]] 4000-5000 m kõrguseni. <ref name="Meteoroloogia" /> [[talv\|Talvel]] ~~kaasneb~~kaasnevad aeglaselt liikuva külma frondiga põhiliselt [[laussadu\|~~laussademeid~~laussademed]], kuid [[suvi\|suvel]] võib sellel frondil areneda ka [[rünksajupilv\|rünksajupilvi]] (Cumulonimbus) ja [[äike\|äikest]]. ~~(Cumulonimbus).~~ <ref name="ilm" />. Frondi saabumisel langeb kiiresti [[õhurõhk]] ja [[temperatuur]], tugevneb [[tuul]] ning muutub puhanguliseks. Pärast frondi lahkumist muutub tuulesuund järsult paremale. <ref name="ilm" />. 87. rida ⟶ 84. rida: [[Pilt:Occluded_front_symbol.svg\|pisi\|Okuldeerunud frondi sümbol]] Okludeerunud front ehk oklusioonifront (nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast ''occludere'', mis tähendab "sulgema, sulguma") on liitfront, mis tekib külma ja sooja frondi liitumisel. Külm front liigub soojast frondist kiiremini ning soojale frondile järele jõudes moodustub okludeerunud front. Selle protsessi tulemusena surutakse soe õhk üles ja tekib keeruline [[pilved\|pilvede süsteem]]. <ref name="Meteoroloogia" /> [[Pilt:Front occlus trowal en.png\|pisi\|Soe okuldeerunud front paremal. Külm okuldeerunud front vasakul.]] Okludeerunud frondid võivad olla: 95. rida ⟶ 92. rida: '''Soe okludeerunud front''' tekib, kui külm front jõuab soojale frondile järgi, kuid kõige ees liigub väga külm õhk. Sooja tüüpi okuldeerunud frondid esinevad peamiselt külmal [[aastaaeg\|aastajal]]. [[Pilved]] järgnevad üksteisele nagu soojal frondil ning põhjustavad [[laussadu\|lausvihma]], -lund või –lörtsi. [[Õhurõhk]] langeb, [[tuul]] tugevneb, muutub puhanguliseks ja pöördub vastu kellaosutit. [[Sademed\|Sademeid]] esineb 100-200 km. <ref name="Meteoroloogia" /> '''Külm okuldeerunud front''' tekib, kui soojale frondile jõuab järgi väga külm õhk, kuid kõige ees liigub vähem külm õhk. Külma tüüpi okuldeerunud frondid esinevad peamiselt soojal [[aastaaeg\|aastaajal]]. Ka külmal okuldeerunud frondil esinevad algselt samad pilved, mis soojal frondil, kuid erinevuseks on tagant tulev suure kiirusega liikuv eriti külm õhk, mis sunnib sooja õhu kiiresti üles tõusma. Üles on sunnitud tõusma ka frondi ees liikunud vähem külm õhk. Selletõttu arenevad võimsad rünksajupilved sooja õhu sees. Esineb [[äike\|äikest]], [[rahe]] ja tormituult. [[Sademed\|Sademeid]] on keskmiselt 100 km laiuses. <ref name="Meteoroloogia" /> Kohta aluspinnal ja [[Ilmakaart\|ilmakaardil]], kus soe ja külm front liituvad nimetatakse [[oklusioonipunkt\|oklusioonipunktiks]]. Selles punktis on ilmastikutingimused kõige keerulisemad. <ref name="Meteoroloogia" /> 104. rida ⟶ 101. rida: [[Pilt:Stationary_front_symbol.svg\|pisi\|Statsionaarse frondi sümbol]] Statsionaarseks frondiks nimetatakse fronti, mis liigub väga aeglaselt või seisab peaaegu paigal. Selline front tekib, kui front osutub paralleelseks [[isobaar\|isobaaridega]] või on nende suhtes väikse nurga all. <ref name="Meteoroloogia" /> Statsionaarsed frondid ei ole öösel kergesti märgatavad, ~~kui~~kuid päeval on selliste frontide kohal vertikaalarenguga pilvede vööndid. <ref name="Meteoroloogia" /> Statsionaarne front on ilmakaardil märgitud joonega, kus vahelduvad sinised kolmnurgad ja punased poolringid, mis asuvad erineval poolel joont. <ref name="Meteo" />

Kasutaja:Leiber/Front: erinevus redaktsioonide vahel