Polütsüstiliste munasarjade sündroom: erinevus redaktsioonide vahel

Polütsüstilise munasarjade sündroom (PCOS) on üheks enamlevinuimaks hormonaalseks häireks reproduktiivses eas olevate naiste (15–45-aastased) seas. PCOSi puhul on tegemist heterogeense komplekshaigusega[[komplekshaigus]]ega, mida iseloomustab [[androgeen]]ide liig, häired [[ovulatsioon]]is, [[polütsütillised munasarjad]] (PCO) ja resistentsustresistentsus [[insuliin]]ile, viimasega seostatakse lisaks rasvumist, tüüp II diabeeti[[diabeet]]i ning kõrget [[kolesterool]]i taset. Polütsüstilise munasarjade sündroom mõjutab 5-10% naistest ning hirsutismi[[hirsutism]]i alla kannatajate seas on PCOSi täheldatud rohkem kui 80% ulatuses. PCOSi põhjused ei ole teada, kuid on tugevaid tõendeid, et tegemist võib olla geneetilise häirega.

*Häired [[menstruaaltsükkel|menstruaaltsüklis]]: esineb nii [[oligomenorröa]] (mitteregulaarne menstruaaltsükkel, menstruatsioon, toimub 35 ja rohkema nädala tagant) kui ka [[amenorröa]] (menstruaaltsükli puudumine). Oligomenorröa esineb 30-50% patsientidel, amenorröa 25-40%.

*[[Hüperandrogenism]] (kõrge meessuguhormoonide[[meessuguhormoon]]ide (androgeenide) tase): kõige tavalisemalt kaasnevad sellega [[akne]] (PCOSi puhul reeglina vaid näopiirkonnas) ning [[hirsutism]] (liigne karvakasv näol, rindadel, alakõhul). Lisaks võivad androgeenide liiaga kaasneda veel [[hüpermenorröa]] (normaalsest suurema või pikema menstruaaltsükliga menstruaalverejooks) ja [[androgeenne alopeetsia]] (varajane meestüüpi juuksekadu). Hirsutism esineb 60-90% juhtudel, akne 25-30%.

*[[Infertiilsus]] ehk viljatus: mitteregulaarne menstruatsioon või selle puudumine on tihedalt seotud mittesüstemaatilise ovulatsiooniga, mis märkimisväärselt vähendab rasestumise tõenäosust. Viljatus esineb kuni 75% patsientidel.

*[[rasvumus|Rasvumine]] ja ülekaalulisus: enamasti meessoole iseloomulikku tüüpi: tsentraalne, rasvkude koguneb kõhule, vähem reitele ja puusadele. [[Kehamassiindeks]] (BMI ''body-mass index'') <25kg/m2 esineb 35-30% patsientidel. Lisaks on iseloomulik talje- ja puusaümbermõõdu suhe (WHR ''waist-hip ratio'',) 0,85. Rasvumine tekib reeglina sündroomi väljakujunemise alguses.

*[[Polütsüstilised munasarjad]] (PCO): munasarjade on mahult suurenenud ja sisaldavad arvukalt perifeerselt paiknevaid tsüste, mille suurus võib ulatuda kuni 8 millimeetrini. Tsüstide näol on tegemist lõpuni küpsemata folliikulitega[[folliikul]]itega (munarakualged). PCOSi kandvad naised ongi sageli viljatud tulenevalt sellest, et munarakk ei ole lõpuni arenenud, ei teki ovulatsiooni (munarakk ei vabane) ning ei moodustu [[kollaskeha]] (''corpus luteum'') (progesterooni[[progesteroon]]i, raseduse püsimist toetava hormooni, allikas). Polütsüstilised munasarjad tekivad, kui munasarjad on mingil põhjusel hakanud tootma ülemäärast kogust androgeene (meessuguhormoone), eelkõige testosterooni[[testosteroon]]i, mille põhjuseks võivad olla kas hüpofüüsi[[hüpofüüs]]i poolt toodetud liigne [[luteiniseeriv hormoon]] (LH) või liigne insuliin veres ([[hüperinsulineemia]]), naiste hulgas, kelle munasarjad on tundlikud liigsele insuliinile.

Polütsüstilised munasarjad ei esine kõigil PCO sündroomiga naistel ja samuti ei ole kõigil naistel, kel on munasarjas tsüstid, PCOSi. Hinnanguliselt on igal viiendal naisel Suurbritannias[[Suurbritannia]]s polütsüstilised munasarjad, aga rohkem kui pooltel neist ei ole PCOSile iseloomulikke sümptomeid.