Sotsiaalsete representatsioonide teooria

Prantsuse sotsiaalpsühholoog Serge Moscovici lähtus oma teooria väljatöötamisel Émile Durkheimi kollektiivse representatsiooni mõistest. Erinevalt Durkheimi poolt kirjeldatud ühiskonnast ei ole tema arvates ühised arusaamad enam jagatud kõigi ühiskonnaliikmete poolt, vaid kaasaegses modernses ühiskonnas võivad erinevad grupid olla olulistes küsimustes erinevatel seisukohtadel. Laialtlevinud arusaamade kujunemist ja püsivust käsitlev sotsiaalsete representatsioonide teooria on sotsiaalsete nähtuste grupiprotsessidel baseeruvat kollektiivset tunnetamist kirjeldav euroopa päritolu sotsiaalpsühholoogiateooria. Teooria lähtub ideest, et inimeste igapäevaelu suunavad kommunikatsiooniprotsessis väljakujunenud konsensusliku olemusega ettekujutused, mis taasesitavad (re-presenteerivad) grupiliikmete jaoks sotsiaalselt olulisi välismaailma aspekte. Representatsioonid on sotsiaalsed vähemalt kolmel erineval moel: esiteks, nad on kujunenud välja inimestevahelises arutelus, teiseks, neis väljenduvad sotsiaalse maailma olulised aspektid ning kolmandaks hõlbustab nende olemasolu inimestevahelist suhtlemist. Representatsioonide kujunemist saab kirjeldada kahe sageli grupis paralleelselt toimuva kommunikatsiooniprotsessi, ankurdamise ( anchoring) ja objektiveerimise (objectification) kaudu. Grupi tähelepanu orbiiti jõudnud võõraid esemeid, sündmusi ja ärritusi mõtestatakse tähenduse omistamise kaudu. Uusi ja tundmatuid nähtusi tajutakse grupis segadusseajavate, ähvardavatena ja mõnikord isegi ohtlikena ning neid püütakse võimalikult kähku mõtestada ja leida nende koht tuttavate mõistete seas. Taolises tähenduse omistamise protsessis etendavad juhtrolli olemasolevad representatsioonid. Inimesed otsivad sobivaid tähendusi varem teadaolevate ja tuttavate arusaamade hulgast. Ankurdamine seisneb uudsete sotsiaalsete stiimulite võrdlemises käepäraste, kultuurikeskkonnas käibivate kategooriatega ning neile nimede omistamises. Näiteks arvutite loomise järel seostati neid esmalt masinate kategooriaga, kuid kui hiljem selgus, et nende analüüsikiirus suudab inimaju ületada süvenes ka arusaam masinate intelligentsusest. Objektiveerimine seisneb võõraste abstraktsete mõistete arusaadavateks, kindlakujulisteks kujunditeks teisendamises. Keerulised mõisted ja analüütilised kategooriad teisenevad grupisisese kommunikatsiooni käigus lihtsustatud, kuid kergesti arusaadavateks ja meeldejäävateks metafoorseteks kujunditeks. Näiteks esindab Freudi nimi psühhoanalüüsi teooriat ja valemis E=mc² on kehastunud relatiivsusteooria. Neid teooriaid esindavates tavaarusaamades on keerulised nähtused teisendatud meeldejäävateks kujunditeks, mis ei anna edasi teooria keerukust, kuid aitavad igapäevaelus tavainimestel nendest nähtustest lihtsustatud kujul ilma neid sügavamalt mõistmata mõtteid vahetada. Sotsiaalsete representatsioonide empiirilised uuringud keskenduvad sotsiaalse grupis ühiselt loodud konsensusliku iseloomuga tavateadmistele (näiteks väärtused, kujutluspildid). Moscovici teedrajav uuring käsitles psühhoanalüütiliste teadmiste levikut sõjajärgses prantsuse ühiskonnas. Ta näitas, kuidas uute ideede omaksvõtmist kujundavad grupi varasemad arusaamad.

Kirjandus

• The phenomenon of social representations. Väljaandes: Social Representations (toimetajad Rob Farr ja Serge Moscovici), Cambridge: Cambridge University Press, 1984, lk 3-69.
• La psychanalyse, son image, son public, PUF, 1961/ kordustrükk 1976 / Psychoanalysis. Its image, its public, Polity Press, 2008.
• Social Representations: Explorations in Social Psychology (toimetaja Gerard Duveen), Polity Press, 2000