Erinevus lehekülje "Le Mans" redaktsioonide vahel

Lisatud 81 baiti ,  7 aasta eest
parandasin skripti abil kriipsud
P (Robot: muudetud 55 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata)
(parandasin skripti abil kriipsud)
Le Mans on Lääne-Prantsusmaal asuva kunagise [[Maine (Prantsusmaa)|Maine]]'i piirkonna, ning tänapäevase Sarthe'i departemangu pealinn. Kohalike elanikke kutsutakse ''Manceaux'' ning ''Mancelles''.
 
Le Mans'i peetakse esimeseks linnaks Euroopas, mis alustas "sôpruslinnadesõpruslinnade" traditsiooni. Le Mans'i esimeseks sõpruslinnaks sai [[Paderborn]] [[Saksamaa]]l aastal 836. See ühendus ristiti "Euroopa Valguseks".
 
== Ajalugu ==
Inimasustuse alguseks loetakse umbes 4000. aastat eKr. Esimesed elanikud sarnasesid kelti hôimudelehõimudele: Aulerc'id, hôimhõim Loire ja Seine jôgedejõgede vahel. Neist saab oluline rahvas ehituses, pôllumajanduses[[põllumajandus]]es ja kaubanduses. Leiud on tôestanudtõestanud nende kaubandusliku tähtsust, ning « "raha »" kasutusele vôttuvõttu juba enne 1 saj.sajandil e.m.a. Ka Cesari[[Cesar]]i märkmed 5000 Cenomanist Gaule sôjasõja Vercingétorix' lahingus mis olevat ¼veerand kogu lääne Gauli sôjaväestsõjaväest, annavad tunnistust piirkonna tähtsusest.
 
Esmamainitud geograaf Ptolemy[[Ptolemaios]]e poolt, kui Vindinium vôivõi Vindunum, mis on keldi päritolu nimi, kus ''Vindo'' tähendab «"valge»" vôivõi «"hele »", ja ''dunum'' tähendab «"küngas»vôi" või « "kindlus »".
1-31–3 saj.sajandil muutub linna nimi veel ka Subdunum'iks, mille algus oli keltikeelne ja mis muutub läbi ladina keele prantsusepärasemaks, kuid mis tähendab « Linn, kindluse jalamil ». Aulerci pealinnana on Le Mans tuntud ka kui Civitas Cenomanorum (Cenomani'de linn). Roomlased vallutasid linna 47 eKr, muutes selle Rooma provintsiks Gallia Lugdunensis. Jäljed 3 saj. ehitatud amfiteaterist on tänaseni säilinud, üks osa rooma vannidest on tänaseni konserveeritud, paraku suurem osa rooma vannidest jäid 3 saj. keskel keerulise poliitilise olukorra tôttutõttu ehitatud linnamûûridelinnamüüride alla, mis on üks paremini omal kujul säilinud Gallo-Rooma linnamüüre Euroopas.
Maine pealinnana oli Le Mans tunnistajaks 11 saj. vôimuvôitlusetele Anjou ja Normandia hertsogi dünastiate vahel. Normandia hertsogi vôiduga Maine üle, sai sellest ka tugipunkt William Vallutajale Inglismaa vallutamisel 1066 aastal. Kuigi 1069 aastal linnaelanike ülestôusuga läks linna vôim Hugh V 'ile (Anjou) kellest sai Maine hertsog, ning sama pärilusliini kaudu jäi Maine valitsema Anjou dünastia. Anjou Geoffrey V abiellus 17 juunil 1128 aastal, Le Mansi katedraalis Inglismaa-Mathilde'ga (William Vallutaja lapse-laps): liit, millest sai aluse Inglismaa kuninglik Plantagenet'e dünastia. Liidust 1130 aastal sündinud Henry II Plantagenet ristiti Le Mansi katedraalis ning 1154 päris ta ka Inglismaa trooni.
 
Plantagenet Impeeriumist sai suurim kuningriik, suurem kui Prantsusmaa kuningriik kuni 1189 aastani, mil Prantsuse kuningas Philippe Auguste alustab rünnakut Inglismaa vastu püüdes Le Mansi enda valdusse saada. Linn jääb Richard I (Lôvisüda) lese Navarra Bérangère kaasavaraks, kes veedab surema osa oma üksikust elust Le Mans'is ning kes on ka maetud linna lähedale tema enda rajatud l'Epau kloostrisse.
Maine pealinnana oli Le Mans tunnistajaks 11 saj.sajandi vôimuvôitlusetelevõimuvõitlusetele Anjou ja Normandia hertsogi dünastiate vahel. Normandia hertsogi vôidugavõiduga Maine üle, sai sellest ka tugipunkt [[William VallutajaleVallutaja]]le Inglismaa vallutamisel 1066 aastal. Kuigi 1069 aastal linnaelanike ülestôusuga ülestõusuga läks linna vôimvõim Hugh V 'ile (Anjou) kellest sai Maine hertsog, ning sama pärilusliini kaudu jäi Maine valitsema Anjou dünastia. Anjou Geoffrey V abiellus 17 juunil 1128 aastal, Le Mansi katedraalis Inglismaa-Mathilde'ga (William Vallutaja lapse-laps): liit, millest sai aluse Inglismaa kuninglik Plantagenet'e dünastia. Liidust 1130, aastal sündinud [[Henry II|Henry II Plantagenet]] ristiti Le Mansi katedraalis ning 1154 päris ta ka Inglismaa trooni.
Iidsed Rooma müürid kaitsevad linna 1356 Lancastre rünnakute vastu 100-Aastases Sôja (1337-1453) alguses, kuid hiljem saab linn tunda kibedat kohtlemist, kuni 1448 aastani, mil läheb taas Prantslaste valdusesse.
Plantagenet Impeeriumist sai suurim kuningriik, suurem kui [[Prantsusmaa kuningriik]] kuni 1189. aastani, mil Prantsuse kuningas [[Philippe Auguste]] alustab rünnakut Inglismaa vastu püüdes Le Mansi enda valdusse saada. Linn jääb [[Richard I|Richard I (Lôvisüda)Lõvisüdame]] lese Navarra Bérangère kaasavaraks, kes veedab surema osa oma üksikust elust Le Mans'is ning kes on ka maetud linna lähedale tema enda rajatud l'Epau kloostrisse.
Iidsed Rooma müürid kaitsevad linna 1356 Lancastre rünnakute vastu 100[[Saja-Aastasesaastane Sôjasõda|Saja-aastase sõja]] (1337-14531337–1453) alguses, kuid hiljem saab linn tunda kibedat kohtlemist, kuni 1448 aastani, mil läheb taas Prantslasteprantslaste valdusesse.
 
== Vaatamisväärsused==
 
* Le Mans'i vanalinn (Cité Plantagenêt, pr.k Vieux Mans). Munakivi tänavad, pool-puit toesusega majad. Fasaadid mida tunneme filmidest « Cyrano de Bergerac » Gérard Depardieu'ga (1989) vôivõi siis « Raudne Mask » Leonaro di Caprioga (1997).
* Katedraal St. Julien, mis on pühendatud linna esimesele piiskopile St. Julien'ile.
* Rooma müüri tornid, rooma vannid, mis on suveperioodil lavaks valgusmängule mis räägib linna ajaloost.
* Automuuseum
* Carré Plantagenet, Ajaloo ja arheoloogia muuseum
* Arche de la Nature 40ha looduskaitseala linna kôrvalkõrval.
== Mootorisport ==
Vaatamata oma värvikale ajaloole, on tänapäeval linn rohkem tuntud [[Le Mansi 24-tunni võidusõit]] (''24Heures Du Mans'') poolest mida peetakse siin aastast 1923. Linnas on kaks eraldi vôidusôiduvõidusõidu rada, mis kohati ka ristuvad. Väiksem rada Bugatti Circuit ja mis on pühendatud Ettore Bugatti'le, on aastaläbi kasutuses olev rada. Pikem ja kuulsam Circuit de la Sarthe koosneb kohati ka tavalisest maanteest, mis vôistlustevõistluste ajal avalikuks kasutuseks suletakse. Esimene Prantsuse Grand Prix toimus Le Mansis toimus 1906.
 
== Populatsioon ==
 
== Geograafia ==
Le Mans on jôgedejõgede Sarthe ja Huisne ristumiskohas, u. 220 km Pariisist ja 200 km Nantes. Geograafililiselt jääb Le Mans suurte ning tähtsate maanteede ristumiskohale PôhiPõhi-LôunaLõuna: Calais-Bayonne( Inglismaa-Hispaania).
Linna pindala suuruseks on 52 km², mis on peale Nantes'i Prantsusmaa lääneosa üks suuremaid linnu.
 
== Majanduslik areng ==
Tema poeg, [[Amedee Bollee]] tootis 1873. aastast alates mitu aurumasinat. 1896 saab valmis esimene bensiinimootoriga auto.
Valgust näeb ka esimene Prantsuse Grand Prix 1906, millest hiljem sünnib idee « 24tunni ralli « loomiseks.
Lennunduse pioneerid vennad Wilbur ja Orville Wright tuli Bollee vendade kutsel Le Mansi katsetama lennukit « Flyer » Model A mis tôusistõusis ôhkuõhku 8 augustil 1908 aastal.
 
== Välislingid ==
16 918

muudatust