Evolutsioonipsühholoogia: erinevus redaktsioonide vahel

Erinevalt sotsiobioloogiast ja käitumisökoloogiast rõhutab evolutsiooniline psühholoogia, et organismid on "kohanemise täitjad" selle asemel, et olla "kohanemise maksimeerijad"<ref>Buss, D. M. (1995). Evolutionary psychology: A new paradigm for psychological science. Psychological Inquiry, 6, 1-30</ref>. Teisisõnu kohandavad organismid enda emotsiooni, motivatsiooni ja kongitsiooni, mis varem kasvatas indiviidi sobilikust, aga modernses kontekstis vanadel käitumisinstiktidelkäitumisinstinktidel ei ole sarnast väärtus muutunud keskkonna tõttu. Selle vahe tegemine võib selgitada mõningaid kahjulike käitumisviise, mis on tingitud muutunud keskkonnast ja uutest kohanemise jaoks vajalikest nõudmistest. Näiteks põhjustab meie soov rasva, suhkru ja soola järele sageli põhjustab terviseprobleeme kaasaegses keskkonnas, kus need ained on saadaval hõlpsasti ja suurtes kogustes.

Enne aastat 1990. aastat oli psühholoogiapsühholoogiat sissejuhatavates õpikutes Darwini nime vaevalt mainitud<ref>Gaulin, Steven J. C. and Donald H. McBurney. Evolutionary psychology. Prentice Hall. 2003. ISBN 978-0-13-111529-3, Chapter 1, p 1-24.</ref>. 1990ndatel käsitleti evolutsioonilist psühholoogiat ebaolulisena teooriana<ref name="Confer 2010">Confer, et al., 2010. http://homepage.psy.utexas.edu/homepage/Group/BussLAB/pdffiles/evolutionary_psychology_AP_2010.pdf</ref> ja evolutsioonilised psühholoogid tundsid endid kui ohustatud vähemus<ref name="The Moral Animal" />. Uudised evolutsioonilise psühholoogia kohta olid enamasti vaenulikud<ref name="Confer 2010" />. Kaasajal peavad aga evolutsioonilised psühholoogid teema kajastust psühholoogiaõpikutes neutraalseks ja tasakaalustatuks<ref name="Confer 2010"/>.