Erinevus lehekülje "Kasutaja:Alull/Siseränne" redaktsioonide vahel

==Ajaloost==
Eesti siserännet on kümnenditel vaadeldud erinevalt. 1920ndatel olid oluliseks rändega seotud andmete allikaks aadressiraamatud. Arvestatav elukoha registreerimine toimus kuni 1940ndate aastateni siiski vaid linnades. 1945.aastast alates kasutatakse rände ülevaatlikuse saamiseks [[sissekirjutus]]t vastavalt elukohale.
 
Nõukogude perioodil oli üheks peamiseks siserände teguriks noorte töölesuunamine, mille käigus elukohti vahetati.
Tolle perioodi Eestit peetakse üldse üheks enim linnastatuimaks liiduvabariigiks. Eestlastest elas toona linnas 60%, samas kui mitte-eestlasieestlastest elas linnas 90%, viimased moodustasid linnlastest 46%. <ref>Marksoo, A. 1990. Tallinn Eesti rahvarände süsteemis. Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat</ref>
 
Taasiseseisvunud Eestile on omane [[valglinnastumine]], mille käigus kolitakserännatakse [[linnakeskustes]]t linna [[ääreala]]dele või lähedal asuvatesse maalistesse paikkondadessepiirkondadesse. Selline tendents on omane just noortele just pereloonud inimestele. Seetõttu on [[eeslinn]]ades laste arv suur ning elanikkond enamasti haritud. Eestile omased valglinnastumise piirkonnad [[Tallinn]]as on [[Viimsi]], [[Harku]], [[Saue]], [[Saku]] ja [[Jõelähtme]] vallas. Tartus [[Ülenurme]], [[Luunja]] ning [[Tartu]] vallas. Kohatist valglinnastumist on ka [[Pärnu]] ümbruse valdades. <ref>Tiit, E.-M., 2011, Eesti Rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust</ref>
 
==Siseränne vanusepõhiselt==
Anonüümne kasutaja