Erinevus lehekülje "Kasutaja:Alull/Siseränne" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Siserändeks nimetatakse inimeste elukohavahetust riigipiirisiseselt. Siserändeks loetakse inimese elukohavahetust erinevate haldusüksuste vahel või juhul, kui toimub ümberpaiknemine vallasises linnalise asula (linn, alev) ja valla vahel. <ref name="Tammur">Tammur, A. et al, Rändeandmete metoodika ja kvaliteet, Statistikaamet</ref> ElukohavahetuseksToimub loetaksevaid ühe kindla riigi piires. [[Elukohavahetus]] kahe erineva riigi vahel nimetatakse [[välisrändeks]]. [[Elukohavahetus]]e all mõistetakse elukohasissekirjutuse ümberregistreerimist, kuid selle käigus võidakseei kolidapruugita ning ka mitterännata. ???? SÕNASTUS!
 
Siserände tagajärjel rahvaarv ühes piirkonnas kasvab ning teises kohas kahaneb.<ref>Ots, A., 2013, Kolme rahvaloenduse põhjal joonistub välja Eesti linnade ja valdade rahvaarvu muutumise muster, http://statistikaamet.wordpress.com/2013/03/14/kolme-rahvaloenduse-pohjal-joonistub-valja-eesti-linnade-ja-valdade-rahvaarvu-muutumise-muster/</ref>
 
Enamasti kolitakse riigi- ja maakondade äärealadelt suuremate keskuste lähedusse. EestiToimub puhulnö. on[[linnastumine]]. nendeksLinnastumine Tallinntähendab jarännet Tartumadalama omaasustushierarhiaga piirkonnast ääremaadegakõrgemale. SamasEsineda võib siserändenii korrallinnastumist toimudalinnaregioonis elukohakui vahetuska linnakeskusestlinnastumist äärealaleasustussüsteemis. SedaEsimese nimetataksevariandi valglinnastumiseks.puhul Valglinnastuminevahetatakse oneeslinna omasemelukoht noorperedele,kesklinna kesoma soovivadvastu, eladateisel linnastjuhul väljas,rännatakse kuidmaakondade samaskaugematest mittepaikadest liiga(regiooni)keskusele kaugellähemale.
Siserände korral võib toimuda elukoha vahetus ka linnakeskusest äärealale. Seda nimetatakse valglinnastumiseks. [[Valglinnastumine]] on omasem noortele peredele, kes soovivad elada linnast väljas, kuid samas mitte liiga kaugel oma töökohtadest.
 
Elukoha vahetust kahe erineva riigi vahel on välisränne.
Siserände põhjusekspõhjuseid on enamastimitmeid. majanduslikEnim olukord,rännatakse liigutaksesiiski majanduslikust olukorrast tingitult, piirkonda, kus on paremad töövõimalused. Samuti võib elukohamuutus toimuda seoses õpingute, perekonna loomisega jmt. Lisaks sellele võivad ümberasumisel rolli mängida poliitilisedveel tegurid,ka tagakiusaminesotsiaalsed kodukohas..ja riigikorrast tulenevad põhjused. (majanduslik,Esimese sotsiaalnepuhul võib perekond uude kohta elama asuda, riigikord)kuna vanas kohas toimus nende tagakiusamine. SeeTeine juht on enamastienam seotud siiski välisrändevälisrändega. Siserände teguriks loetakse veel ka inimese põhjusekskvalifikatsiooni.
SiserändeSiserändest analüüsimiseksülevaate saamiseks moodustatakse erinevaid uurimisaluseid gruppe, mille rändekäitumist teatul ajaperioodil uuritakse. Statistikaamet vaatleb siserändes eraldi näiteks vanuse-, soo-, rahvus- ja hariduserinevusi. Lisaks sellele võidakse eraldi uurida ka asustusesiseseid siserändisuundi, näiteks keskendutakse uurimise käigus vaid [[Tallinna]], [[Tartu]] või [[Pärnu]] linnaregiooni sisesele rändele.
Siserände teguriks loetakse ka inimese kvalifikatsiooni.
Siserände analüüsimiseks moodustatakse erinevaid uurimisaluseid gruppe. Statistikaamet vaatleb siserändes eraldi vanuse-, soo-, rahvus- ja hariduserinevusi. Lisaks sellele võidakse eraldi uurida ka asustusesiseseid siserändisuundi, näiteks keskendutakse uurimise käigus vaid Tallinna, Tartu või Pärnu linnaregiooni sisesele rändele.
 
==Ajaloost==
==Viited==
<references/>
 
==Kasutatud allikad==
Statistikaamet, 2003, Ränne üleminekuaja Eestis
Anonüümne kasutaja