Erinevus lehekülje "Vererõhk" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 2 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
Vererõhk on südame poolt väljapumbatava vere rõhk organismis. Erinevates organismi piirkondades on see erinev. Mõõtmiskohaks on tavaliselt õlavarre arter. Vererõhk jaguneb süstoolseks ja diastoolseks rõhuks. Süstoolne ehk ülemine vererõhk tekib südame vasaku vatsakese kokkutõmbest. AlumimineAlumine ehk diastoolne vererõhk on südamesse tagasi jõudva vere rõhk. Süstoolse ja diastoolse vererõhu vahet nimetatakse pulsirõhuks.
{{vikinda}}
Mõõtmise põhimõte. Ümber õlavarre seotakse riidega kaetud kummimansett, millesse pumbatakse õhku. Rõhku mansetis näitab manomeeter, mis on ühendatud voolikuga. Kui õhu rõhk mansetis ületab vere maksimaalse ehk süstoolse rõhu väärtuse siis vere ringvool käes lakkab ja stetoskoobist, mis tavaliselt asetatakse küünarnuki juures arteri kohale, mingit heli kuulda ei ole. Kummiballooni ventiili avades mansetis rõhk langeb ja mingil momendil osa verd pääseb manseti alt arteritest läbi ning seda on stetoskoobiga kuulda tümpsuva helina. Rõhk mansetis heli tekkimise algul võrdub süstoolse rõhuga. Manomeetri näit helide kadumisel võrdub diastoolse vererõhuga. Kui rõhk mansetis langeb väiksemaks diastoolsest rõhust siis voolab veri manseti alt vabalt läbi ja teravam heli kaob, jääb ainult südamelöökidega võrdse sagedusega rõhu kõikumine. Mõõtjal peab kuulmine korras olema.
67

muudatust