Rakvere ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida:
[[Pilt:Ancient Estonian counties.png|pisi|300px|Eesti muinasmaakonnad.]]
[[Pilt:Rakvere linnuse varemed vallikraaviga2.jpg|pisi|350px|[[Rakvere ordulinnus]]e varemed]]
 
==Keskaeg==
 
Hilisema kivist Rakvere linnuse kohal asus varem üks suuremaid muinaseesti [[linnus]]eid, mida tunti juba [[12. sajand]]il '''Tarvanpea''' nime all. Aastatel [[1219]]–[[1220]], alistas Taani kuningas [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|allutas ja ristis Virumaa alad]] (Vt. [[Taani valdused Eestis]]). Taanlased asusid selle kohale oma kantsi rajama arvatavasti [[13. sajand]]i II veerandil, kasutades algul eestlaste poolt rajatud valli ja puit[[palissaad]]i. Siis rajati ka [[Rakvere Vallimägi|Rakvere Vallimäel]] [[Rakvere ordulinnus]]e esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. – [[Läti Henriku kroonika]]s mainitakse [[1226]]. aastal esimest korda [[Tarvanpea]] asulat. [[1252]]. aastal nimetati taanlaste uut tugikohta [[Rakvere ordulinnus|linnust]] Wesenberghi (Tarvanpea keskalamsaksa keeles).
 
{{Vaata|Eestimaa hertsogkond}}, ''[[Taani valdused Eestis]]''
 
[[Image:Teutonic_state_1250.png|thumb|250px|Läänemereäärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, [[1225]]-[[1250]]. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas]]
 
[[File:Rakvere linna pitsat 14. sajandil.jpg|thumb|left|Rakvere linna pitsat 14. sajandil]]
[[Pilt:Rakvere fk.PNG|thumb|350px|[[Rakvere foogtkond]]]]
[[1267]]. aastal alanud sõjategevuses, õiguste üle kontrollida kaubandust ja laevatamist Narva jõel, tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni, rüüstasid raskelt piirkonda. [[Rakvere linnus|Kindlust]] vallutada ei suutnud ja kaotasid ühe oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöördusid tagasi. [[1268]]. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle [[Narva jõgi|Narva jõe]] ning läksid [[Rakvere lahing (1268)|Rakvere alla]].
 
[[1267]]. aastal alanud sõjategevuses, õiguste üle kontrollida kaubandust ja laevatamist Narva jõel, tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni, rüüstasid raskelt piirkonda. [[Rakvere linnus|Kindlust]] vallutada ei suutnud ja kaotasid ühe oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöördusid tagasi. [[1268]]. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle [[Narva jõgi|Narva jõe]] ning läksid [[Rakvere lahing (1268)|Rakvere alla]].
[[1302]]. aasta [[Rakvere ordulinnus|linnuse]] juurde kujunenud Wesenberghi asula sai [[Lübecki linnaõigus]]ed. [[1346]]. aastal müüs Taani kuningas [[Valdemar IV]] peale [[Jüriöö ülestõus]]u oma Eestimaa alad valdused (([[Harjumaa|Harju-]] ja [[Virumaa]] koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega)) [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herikel]]ile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need [[1347]] [[Liivi ordu]]le.
 
{{Vaata|Virumaa}}, ''[[Taani valdused Eestis]]'', ''[[Rakvere ordulinnus]]'', ''[[Harju-Viru rüütelkond]]''
==Orduaeg==