Redaktsioon: 25. september 2013, kell 16:14 redigeeri Taavi27 (arutelu \| kaastöö) 350 muudatust →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 25. september 2013, kell 16:54 redigeeri eemalda IFrank (arutelu \| kaastöö) 6819 muudatust →‎Ajalugu Uuem muudatus →
25. rida: Esmakordselt on Ruhnut kirjalikult mainitud [[1341]]. aastal [[Kuramaa piiskop]]i vabaduskirjas, milles kinnitati, et saart asustavad rootslased võivad elada vabade talupoegadena rootsi õiguse järgi.<ref name="rh" /> Kuramaa piiskopi esindajaks saarel oli [[foogt]]. Millal tulid Ruhnu elama rootslastest püsiasukad, ei ole teada. Kõige rohkem elas inimesi saarel [[1842]]. aastal, umbes 389 inimest. Elanikeks olid valdavalt [[rannarootslased]], kes elasid [[17. sajand]]i kommete järgi. [[1915]]. aastal kevadel Saksa laevastik ründas ja vallutas Ruhnu. Kuna [[Saksa keisririik\|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender\|uus kalender]] siis toimus [[kalendrireform]] Ruhnul juba [[1915]]. aasta kevadel. See tähendab, et Ruhnul viidi [[20. sajand]]il esimesena Eesti alal läbi kalendrireform. <ref>[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega", [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref> 17. jaanuaril [[~~1918~~1919]] otsustas [[Eesti Ajutine Valitsus]]: "Tunnistada Ruhno saar Eesti vabariigi osaks<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700200563&img=era0031_001_0000013_00042_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=990ad3c257abacdb6fcaac6bba254aa1</ref>." [[1922]]. aastal elas rootslasi saarel 252, sakslasi 2 ning eestlasi 10, [[1934]]. aastal oli rootslasi 277 ning eestlasi 5<ref>[http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=53&artid=9750&sec=13 Eestlasi üle 98 protsendi] </ref>. Enamik inimesi lahkus sõja ja nõukogude võimu eest Rootsi [[4. august]]il [[1944]].<ref name="rh" /> Kohale jäi vaid kaks peret.<ref name="rh" /> Uued asukad tulid peamiselt Kihnust ja Saaremaalt.<ref name="rh" /> ==Ruhnu puukirik==

Ruhnu: erinevus redaktsioonide vahel