Nädal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib ajaühikust. Ajakirja kohta vaata artiklit [[Nädal (ajakiri)]].}}
'''Nädal''' on [[ööpäev]]ast pikem ja [[kuu (kalender)|kuu]]st lühem [[ajaühik]], mille kestus on enamikus kultuurides 7 [[ööpäev]]a: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev.
 
Sõna ''nädal'' on slaavi päritolu, aluseks vanaslaavi pühapäeva nimetus nedělja - ei tee (tööd). Soome keele viikko pärineb muinasgermaani sõnast *weyg- (painutama, pöörama, tuul, saak).
 
Laialt kasutust leidnud seitsmepäevane nädal põhineb seitsmepäevastel Kuu faasidel ja on Lähis-Ida päritolu. See pärineb iidse Baabüloni (Paabeli, Babeli, Bab-ili) ajast 6. saj eKr, kust levis ühes raamatu-uskudega üle maailma. Tuntakse ka kolme-, nelja-, viie-, kuue-, kaheksa-, üheksa-, kümnepäevaseid nädalaid.
7. rida ⟶ 9. rida:
 
Samas pole välistatud võimalus, et reede kandis viiepäevases nädalas pühapäeva nime, mis reede ja laupäeva lisandumisel nihkus kahe päeva võrra edasi.
 
Huvipakkuv on seik, et kolmapäev kannab ka kesknädala nime (vrd. soome keskkiviikko), mis jääb viiepäevalise nädala puhul selle keskele, seitsmepäevase nädala puhul aga seab nädala esimeseks päevaks pühapäeva ja viimaseks laupäeva.