Nädal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Laialt kasutust leidnud seitsmepäevane nädal põhineb seitsmepäevastel Kuu faasidel ja on Lähis-Ida päritolu. See pärineb iidse Baabüloni (Paabeli, Babeli, Bab-ili) ajast 6. saj eKr, kust levis ühes raamatu-uskudega üle maailma. Tuntakse ka kolme-, nelja-, viie-, kuue-, kaheksa-, üheksa-, kümnepäevaseid nädalaid.
Eestlaste muinasaegne nädal oli tõenäoliselt viiepäevane (ühe käe sõrmede järgi): esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, viiespäev (vadja viddezpäivä, vrd. vene пятница). Üleminekul seitsmepäevalisele nädalale viiespäev asendus reedega (vanagerm. Freitag, ilmselt emand-jumalannast Freyjast, nt. liivi breidig või siis M.Vasmeri järgi ladina sõnast ''feria'' ehk pidulik päev), lisandusid laupäev ( skandinaavia lördag, lørdag or laurdag, tuleneb vanapõhja sõnast laugr/laug ehk saun, seega saunapäev ehk pesupäev) ja pühapäev.
Samas pole välistatud võimalus, et reede kandis viiepäevases nädalas pühapäeva nime, mis reede ja laupäeva lisandumisel nihkus kahe päeva võrra edasi.
| |||