Erinevus lehekülje "Mílose Venus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2013}}
 
[[Pilt:Venus de Milo Louvre Ma399 n4.jpg|pisi|Mílose"Milose Venus"]]
'''"Milose Venus"''' on [[hellenism|hellenismi]]ajastust (ca 130–100 eKr) pärinev tuntud [[Vana-Kreeka]] skulptuur, mis oletatavalt kujutab jumalanna [[Aphrodite]]t (Rooma jumalanna Venus). Kuju leiti [[1820]]. aastal [[Milose saar]]elt, mille järgi on kunstiteos ka oma nime saanud. Hetkel eksponeeritakse "Milose Venust" [[Louvre]]'is.
 
===Ajalugu===
===Avastamine===
Skulptuur leiti 8. aprillil 1820 [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saarelt Miloselt, mis kuulus sel ajal [[Ottomani impeerium]]i koosseisu. Leidjad olid kreeka talupoeg Yorgos Kentrotase, kes parasjagu otsis ehituskive oma farmi tarbeks, ning antiigihuviline, prantsuse mereväe nooremohvitser [[Olivier Voutier]]. Skulptuur oli kahes suuremas tükis (torso ja draperiiga kaetud jalad), peale selle leiti mitu väiksemat kuju juurde kuuluvat fragmenti (nt juuksekrunn). Hiljem leidis Kentrotase kaevamise käigus ka kaks [[herm|hermi]], kolm pealiskirjaga alusplaati, õuna hoidva käe ning veel mõned käeosad.
[[Pilt:Vindplaats venus van milo.jpg|thumb|left|"Milose Venuse" leidmiskoht.]]
Voutier püüdis veenda Prantsusmaa konsulit kuju ära ostma. Prantsuse mereväeohvitser ja maadeavastaja [[Jules Dumont d'Urville]] mõistis skulptuuri nähes selle tähtsust ning teatas leitust kohe Prantsusmaa suursaadikule markii de Rivière'ile, kes skulptuuri ära ostis ning seda 1. märtsil 1821 kuningas [[Louis XVIII]]-le pakkus. Viimane kinkis skulptuuri Louvre'i muuseumile.
 
*kaks pealiskirjaga alusplaati, millest ühel on kiri säilinud täielikult, teisel vaid fragmentaarselt.
Voutier' joonistuselt võib näha, et leiud moodustavad kokku kiviploki, millel kõrgub habetunud mehe pea. Pealiskirjalt võib lugeda: "Theodoridas, Laistratose poeg, jumal Hermesele". Kiri pärineb umbes 4. saj eKr.
Alusplaat on palju laiem ja võis kuuluda "Milose Venuse" skulptuuri juurde. Plaadil on kirjutis:
"-ανδρος Μηνίδου / [Ἀντ]ιοχεὑς ἀπὸ Μαιάνδρου / ἐποίησεν"
"Hagesandros, Menidese poeg, meandri [[Antakya]]st, tegi selle kuju"
===Stiil===
 
Kuigi kuju pehmed naiselikud näojooned on omased [[klassikaline ajajärk|klassikalise ajajärgu]] (5. saj eKr) jumalannakujudele, siis soeng, pilk ja suujoon meenutavad pigem Praxitelese ning Skopase loodud naiselike jumaluste kujusid (4. saj eKr). Sarnasus "Capua Venuse" skulptuuriga on tähelepanuväärne: ka seda Venust on kujutatud poolalasti, draperii katmas puusi ja jalgu. Sarnane on ka mõlema jumalanna käteasend.
 
Skulptuuril esineb klassikalise ajajärgu kunstile võõraid jooni: keha eri osad on justkui pööratud eri suundadesse, samuti mõjub liiga realistlikult drapeeritud kangas paremal reiel. Pigem viitavad need neoklassikalistele tunnustele, mis kuuluvad [[hellenismi ajajärku]] 3.–1. saj eKr.
32

muudatust