Erinevus lehekülje "Mílose Venus" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 264 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
P
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2013}}
 
[[Pilt:Venus de Milo Louvre Ma399 n4.jpg|pisi|Mílose Venus]]
'''Milose Venus''' on tuntud kreeka skulptuur, mis pärineb [[hellenism|hellenismi]] ajastust (ca 130–100 eKr) ningpärinev oletatavalt kujutabtuntud [[vanakreekaVana-Kreeka]] skulptuur, jumalannatmis oletatavalt kujutab jumalanna [[Aphrodite]]t (Rooma jumalanna Venus). Kuju leiti [[1820]]. aastal [[Milose saar]]elt, mille järgi on kunstiteos ka oma nime saanud. Hetkel eksponeeritakse "Milose Venust" [[Louvre]]'is.
 
===Ajalugu===
 
Skulptuur loodipärineb hellenismihellenismiajastust ajastul, umbes(u 130–100 eKr, ning). algusesEsialgu peeti sedakuju ekslikultautoriks [[Praxiteles]]e šedöövrikst, kuid pindil (alusplaadil) oleva pealiskirja järgi arvatakse autorikspeetakse olevatskulptoriks hoopisnüüd AlexandrosAlexandrost Antiookiast.{{lisa viide}}
 
===Avastamine===
Skulptuur leiti kahe suure eraldi tükina 8. aprillil 1820. aastal [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saarelt Miloselt, mis kuulus sel ajal [[Ottomani impeerium]]i koosseisu. Leidjateks Leidjad olid kreeka talupoeg Yorgos Kentrotase, kes parasjagu otsis ehituskive oma farmi tarbeks, ning antiigihuviline, prantsuse mereväe nooremohvitser [[Olivier Voutier]]. NadSkulptuur leidsidoli skulptuurikahes ülemisesuuremas tükis (torso) ja alumise (draperiiga kaetud jalad), osapeale ningselle lisaksleiti mitmeidmitu väiksemaidväiksemat fragmentekuju juurde kuuluvat fragmenti (nt juuksekrunn), mis samuti kuulusid kujule. Hiljem leidis Kentrotase kaevamise käigus ka kaks [[herm|hermi]], kolm pealiskirjaga alusplaati, õuna hoidva käe ning veel mõned käeosad.
[[Pilt:Vindplaats venus van milo.jpg|thumb|left|Milose Venuse leidmiskoht.]]
Voutier püüdis veenda Prantsusmaa konsulit kuju ära ostma. Prantsuse mereväeohvitser ja maadeavastaja [[Jules Dumont d'Urville]] mõistis skulptuuri nähes selle tähtsust ning teatas leitust kohe Prantsusmaa suursaadikule markii de Rivière'ile, kes skulptuuri ära ostis ning seda 1. märtsil 1821. aastal kuningas [[Louis XVIII]]-le pakkus. Viimane kinkis selleskulptuuri Louvre'i muuseumile.
 
Nagu kõikide kahjustatud või rikutud kunstiteoste puhul, vaadati ka ,,"Milose Venus’’Venus" enne avalikkusele eksponeerimist üle. ÜlevaatustÜlevaatuse viis läbitegi prantsuse skulptor Bernard Lange. Restaureerimisprojekt inspireeris Lange’i otsima Venuse käsi, mis kuju transportimisel kaduma läksidolid läinud, samuti plaanis mees rekonstrueerida puuduvad osad. Lõpuks ta siiski loobus oma ideest ning saatis kuju tagasi, ilma et oleks midagi juurde lisanud. Ainsad kuju restaureeritud osad on nina, alahuul, parema jala suur varvas ning mõned puuduolevad tükid skulptuuri katval draperiil.
 
===Skulptuuri kirjeldus===
"Milose Venus" kujutab pikemat kasvu naist (ilma alusplaadita umbes 2,02 meetrit), kes toetub paremale jalale, vasak jalg ettepoole kõverdatud. Vasak jalalaba on paraku kadunud. Puusi ja jalgu katab draperii ning juuksekrunn on kinni seotud paelaga, mille pikad otsad ripuvad seljal.
Materjalina on kasutatud Parose marmorit (''marbre de Paros''). Algselt olid kuju ülemine ja alumine osa ühendatud metallist tappidega, mis kinnitati puusade juures. Kinnititeks kasutati pliitükke, mis aja jooksul oksüdeerusid ja hapraks muutusid. Skulptuuri alaosa restaureeriti 1871. aastal.
Tapijäljed vasaku käe kinnituskohas viitavad asjaolule, et käsi oli veel hilisemal ajal kuju küljes. Kuid paremaParema käe kinnituskoht on sile ning ja tapijäljed puuduvad. Sellest võib järeldada, et käsi läks kaduma juba antiikajal mingi õnnetuse tagajärjel.
Mõned säilinud killud jumalanna skulptuuri pinnal viitavad faktile, et Venuse pead ehtis diadeem; ka olid tal kõrvarõngad ning parema käe ümber käevõru. Pärast Louvre’i kunstikollektsiooni jõudmist kuju enam ei restaureeritud. Mingil hetkel küll asendati vasaku jala puuduv osa kipsist koopiaga, kuid see eemaldati. PraeguseksPraegu on ainsateksainsad püsivatekspüsivad uuendusteksuuendused juuksekrunni rekonstruktsioon, kipsist nina ning huule alaosa. Skulptuur puhastati 2010. aasta kevadel ning varba kipsist täienduskipstäiendus eemaldati.
 
"Milose Venuse" põhimõõdud on järgmised:
 
*Täispikkus: 211 cm
*Maksimaalne laius: 36 cm
*Maksimaalne läbimõõt: 64 cm
*Rinna ümbermõõtRinnaümbermõõt: 121 cm
*Talje ümbermõõt: 97 cm
*Puusade ümbermõõt: 129 cm
*Ligikaudne kaal: 1000 kg
 
Ligikaudne kaal: 1000 kg
 
===Skulptuuri algne välimus ja autorsus===
 
Infoallikate puudumise tõttu on kuju algset välimust keeruline kindlaks määrata. Pakutud on mitmeid hüpoteese.
Louvre’i Antiik-Kreeka ja Rooma osakonna peakonservaatori Alain Pasquier´' arvates oli kuju parem käsi kehaga risti kehaga ning vasaku puusa kohal. Vasakut kätt hoidis armastusjumalanna üleval. Üks hüpotees puudutab ka skulptuuri autorsust, mille põhjal pakutakse kuju autoriks kreeklast Mikra Asiat, kes tegutses aastatel 120-80 eKr.
 
====Koos kujuga leitud fragmendid====
Kaks kujuKuju avastamiskohast leitud kaks fragmenti kadusid peagi pärast Louvre’isseLouvre'isse toomist. Fragmendid leiti Milose saarelt skulptuuriga samal ajal kui skulptuurgi ningja need visandas paberile Voutier kohapeal ise:
·*Kakskaks [[Hermes]]e peaga hermi,;
·*Kakskaks pealiskirjaga alusplaati, millest ühel on kiri säilinud täielikult säilinud, teisel vaid fragmentaalseltfragmentaarselt.
Voutier´' joonistuselt võib näha, et leiud moodustavad kokku kiviploki, millel kõrgub habetunud mehe pea. Pealiskirjalt võib lugeda: ,,"Theodoridas, Laistratose poeg, jumal Hermesele".’’ Kiri pärineb umbes 4. saj eKr.
Alusplaat on palju laiem ja võis kuuluda Milose Venuse skulptuuri juurde. Plaadil on kirjutis:
,,"-ανδρος Μηνίδου / [Ἀντ]ιοχεὑς ἀπὸ Μαιάνδρου / ἐποίησεν ‘’"
,,"Hagesandros, Menidese poeg, meandri [[Antakya]]st, tegi selle kuju ‘’"
 
Mainitud [[Antakya]] tähistab [[Anatoolia]]t, mis rajati 280 eKr. Kirja stiili järgi võib oletada, et alusplaat pärineb umbes 150-50150–50 eKr. Paraku ei lange sellel olev daatum kokku Hermese peaga hermi valmimisaastaga.
 
Saksa arheoloog Adolf Furtwängler ei hoolinud Voutier´' joonistatud visandist ning väitis, et herm kuulus Venuse juurde, kes sambale arvatatavastiarvatavasti toetus. Furtwängler arvas, šedöövriet pärinevatkunstiteos 150-50pärineb ajavahemikust 150–50 eKr ning võrdles "Milose Venust" "Capua Venusega".
Üks teine kiviplaat, mis muude leidude juurde lisati, kuid mis nüüdseks on Louvre’istLouvre'ist kaduma läinud, kandis ühe kehakultuuri magistraadi (ametniku) pühendust:
,, "Βάρχιος Σ[έξτου] Ἀτίου ὑπογυ[μνασιαρχήσ]ας / τάν τε ἐξέδραν τὸ [(?)] / Ἑρμᾶι Ἡρακλεῖ ‘’"
,,"Bacchios, S. Atiuse poeg, kui ta veel kehakultuuriõpetaja oli, pühendas selle plindi ja (siit on sõna puudu?) Hermesele ja [[Heraklesele]]’’"
 
Kui puuduva sõna puhul on tegu skulptuuri nimetusega, siis võiks Aphroditet koos hermidega kujutada ette mõnes spordihoones, kuid see hüpotees ei pruugi paika pidada. ningPeale lisaksselle esineb ka ebakõlasid ka kahe alusplaadi pealiskirjade daatumites. Samas ei pruugi pealkirjadel olla skulptuuriga mingit seost.
 
===Stiil===
 
Kuigi kuju pehmed naiselikud näojooned on omased [[klassikaline ajajärk|klassikalise ajajärgu]] (5. saj eKr) jumalannadelejumalannakujudele, siis soeng, pilk ja suujoon toovad silme ettemeenutavad pigem Praxitelese ning Skopase loodud naiselike jumaluste kujudkujusid (4. saj eKr). Sarnasus Capua Venuse skulptuuriga on tähelepanuväärne: ka seda Venust on kujutatud poolalasti, draperii katmas puusi ja jalgu. Sarnane on ka mõlema jumalanna käteasend.
 
Skulptuuril esineb klassikalise ajajärgu kunstile võõraid jooni: keha eri osad on justkui pööratud eri suundadesse, samuti mõjub liiga realistlikult drapeeritud kangas paremal reiel. Pigem viitavad need neoklassikalistele tunnustele, mis kuuluvad [[hellenismi ajajärku]] III-I3.–1. saj enne meie ajaarvamisteKr.
 
===Teiste šedöövrite uurimine===
Jalustrabavad sarnasused kahe teise kunstiteosega, – ,,"[[Artemis]]e peaga’’peaga" Viini kunstiajaloo muuseumis (Kunsthistorisches Museum) ja Delose saarelt leitud ,,"Pseudo Inoposega’’Inoposega", mida hoitakse hetkel Louvre’is – Louvre'is, võimaldavad püstitada hüpoteese "Milose Venuse" päritolu kohta. Ka võibVõib oletada, et šedöövritelskulptuuridel võis olla ühine autor või olid need ühe ja sama koolkonna skulptoritekunstnike teosed.
 
Anatoolia piirkonnast leitud ,,"Artemise pea’’pea" kujutab kuningas Mithridates Suurt (Mithridate le Grand), kes elas umbes 120-63120–63 eKr ja õppis 101–102102–101 eKr Delose saarel.
 
== Vaata ka ==
32

muudatust