Redaktsioon: 2. mai 2013, kell 16:01 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust →‎Välislingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. september 2013, kell 21:20 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 901 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
25. rida: 697. aastal asendati senine kõrgeim [[Bütsants]]i [[tribuun]], eluks ajaks valitava [[doodž]]iga. Esimene Veneetsia doodž oli [[Paoluccio Anafesto]] (''Paulucius Anafestus ehk Anafestus Paulicius''), kuid juba Orso Ipatot tunnistas valitsejana [[Ida-Rooma keisririik\|Ida-Rooma keisririigi]] [[Ida-Rooma keisrite loend\|keiser]] ning tunnustas teda tiitliga ''hypatus'' ([[Konsul (Vana-Rooma)\|konsul]]) ja ''dux'' (doodž). 12. sajandiks oli Veneetsia vabariigis välja kujunenud võimuorganid: Veneetsia doodžid valiti eluaegseks valitsusajaks Veneetsia [[linnriik\|linnriigi]] aristokraatia poolt. Doodžid valiti linnriigi auväärsemate perekondade esindajatest moodustatud Ülemnõukogu poolt, millele eelnesid konsultatsioonid Väikese Nõukoguga, mis koosnes kuuest nõunikust ja doodžist, [[Pregadi Nõukogu]]~~uga~~ga ([[Senat]]iga), mis oli välispoliitika asjatundjate kooslus, [[Kümne Nõukogu]]ga, kes tagas [[riiklik julgeolek\|riikliku julgeolek]]u ja [[Quarantia]]ga, mis oli kõrgeim [[kohtuvõim]]. Doodži valitsuskeskus asus [[Eraclea]]s, seejärel [[Rialto]]s. :''Vaata ka [[Venezia doodž\|Venezia doodžide loend]]'' ==Ajalugu== Riigi eksistentsi algusaastail pidas Veneetsia sõjategevust nende ~~iseseivust~~iseseisvust ohustanud [[Frangi riik\|Frangi riigi]], [[Langobardide kuningriik\|Langobardide kuningriigi]]ga [[8. sajand]]il; [[Aadria meri\|Aadria merel]] ülemvõimu eest võistleva [[Nizza]] laevastiku, [[Abbassiidide kalifaat\|Abbassiidide kalifaadiga]] [[9. sajand]]il; [[Ungari kuningriik\|Ungari kuningriigiga]]. 12. sajandil osales Veneetsia [[Rooma paavst]]i poolt algatatud [[Esimene ristisõda\|Esimeses ristisõjas]], mille eest sai [[Jeruusalemma kuningas]] [[Godfrey de Bouillon]]ilt õiguse maksuvabale kaubandusele [[Püha maa]]ga; 1123. aastal pidas Veneetsia laevastik võiduka merelahingu [[Fatimiidide kaliifaat\|Fatimiidide kaliifaadi]] Egiptuse laevastikuga [[Ashkelon]]i juures; aastatel [[1143]]–[[1144]] sõdis Veneetsia [[Padova]]ga kontrolli üle [[Brenta]] jõe ümbruses ja oli võidukas. 35. rida: [[1204]]. aastal osales Veneetsia [[Neljas ristisõda\|Neljandas ristisõjas]] ning tasuks Ida-Rooma keisririigi pealinna [[Konstantinoopol]]i vallutamises osalemise eest, anti vallutatud keisririigi parim osa Veneetsiale. Doodži võimu alla kuulus seejärel 37,5% endise Ida-Rooma keisririigi territooriumist. [[1206]]. aastal vallutas Veneetsia [[Küklaadid]]e ja [[Sporades]]e saared, [[1207]]. aastal [[Kérkyra saar\|Kérkyra saar (Korfu)]], [[Methoni]] ja [[Koroni]]. [[1238]]. liitus Veneetsia [[Genua]] ja [[Rooma paavst]]iga - [[Saksa-Rooma keiser\|Saksa-Rooma keisri]] [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)\|Friedrich II]] vastasesse sõtta. 1257–1270 pidas Veneetsia [[Genua]]ga 13-aastast sõda ülemvõimu pärast. 1274–1294 reisis Veneetsia kaupmees [[Marco Polo]] [[Hiina keiser\|Hiina keisri]] [[Kublai Khan]]i juurde, kelle õukonnas ~~Hiinas~~viibis ta ~~viibis~~ 17 aastat. [[18. sajand]]il hakkas Venezia vabariigi tähtsus vähenema ja vabariik kaotati [[1797]]. aastal pärast [[Napoleon I]] poolt vallutamist. Venezia vabariigi alad jaotati [[Prantsusmaa]] ja [[Habsburgide riik\|Austria]] vahel. [[Pilt:Eastern Mediterranean 1450 .svg\|pisi\|Veneetsia ülemere territooriumid 1450. ~~aaastal~~aastal (rohelisega)]] {{pooleli}}

Veneetsia vabariik: erinevus redaktsioonide vahel