|
== Antiikaja algus: Vahemeremaade ärkamine 9. sajandil eKr==
Umbes [[900 eKr]] algas Atlandi ookeani põhjaosas [[rauaaja kliimapessimum]] ja umbes [[800 eKr]] [[Bondi sündmus]]. Kliimamuutustest mõjutatuna toimusid 9. saj eKr kultuurilised muutused ka Vahemere maade regioonis ka kultuurilised muutused. Sellel sajandil jõudis [[Vana-Kreeka]]sse foiniikia kiri (esmalt [[Joonia]]sse) ja rauast relvade üldise levikuga saabus lõpp Kreeka [[tume ajajärk|tumedale ajajärgule]] (on ka hilisem määratlus). Rajati [[Sparta]] asula, [[etruskid]] jõudsid [[Toskaana]]sse, [[Foiniikia]] hakkas metallide otsingul asutama Vahemere piirkonnas läänekolooniad ([[Kartaago]] eellased). Samal sajandil laienes [[Rooma]] asula, seal algas [[rauaaeg]] ja jõukaid inimesi hakati matma uhkematesse haudadesse. [[Keldid]] jõudsid [[Gallia]]sse). Sama sajandi jooksul kujunes välja ka Kreeka ajalugu oluliselt mõjutanud [[Pärsia]] riik. [[Juudid|Juutide]] riik lõhenes [[926 eKr]] kaheks ja see tähendas juutide ajaloos uue ajajärgu saabumist.
== Antiikaja lõpp: antiikkultuuri hääbumine Läänes 6. sajandil ==
Antiigi lõpuks võib [[Lääne-Euroopa]]s pidada [[6. sajand]]i keskpaika ([[550]]). [[idagoodid|Idagootide]] ülemvõimu kehtestamisega lõppes seni säilinud Rooma haldus, majanduskriisi tõttu lõpetasid tegevuse Rooma linna [[senat]] ja teatriteater ning hääbus senine hariduse andminehariduselu. Sajandi algul suleti Ida-Roomas [[Platon]]i rajatud [[Ateena Akadeemia]] ja pärast [[Hypatia]] tapmist hääbus [[Aleksandria]] teaduskooli tegevus. [[langobardid|Langobardid]]e vallutusretkega Põhja-Itaaliasse Rooma aladele [[375]]. aastal lõppes seal rahvasteränne. Itaalia vallutanud [[Bütsants]] sattus katkulainete ja idapoolse rahvasterände tagajärjel kriisi ja polnud võimeline sealset elu korraldama. Rahvas pöördus toe saamiseks vaimulike poole ja tekkinud haldustühikut hakkas täitma katoliku kirik.
Teine oluline keskaja algust märkiv sündmus on Rooma keisririigi lõpuga samaaegselt loodud [[Frangi riik]] ja sellele järgnenud frankide katoliku usku astumine. Just katoliku usk sai vastukaaluks germaanlaste ariaanlusele ja tagas vallutatud aladel frankidele kohaliku kiriku ja elanikkonna usalduse ning toetuse.
== Antiikaja kliima ja katk ==
Antiikaja alguspoolealguspool ([[900 eKr|900]]–[[300 eKr]]) oli peamiselt jahe ja, 800 eKr saabus [[Bondi sündmus]], umbes sajandi väldanud külmem periood. Umbes 600 pKr saabus järgmine, [[Bondi sündmus]]eks nimetatav, tavaliselt sajandi kestev külmalaine. [[535]]. aastal oletatavalt Ida-Aasias toimunud vulkaanipurse põhjustas ajavahemikul [[535]]–[[540]] väldanud ulatuslikud kliimamuutused kogu [[Maa (planeet)|Maa]]l<ref>Keys,D. "Katastroof", Sinisukk, 2002</ref>. Tõenäoliselt olid just need muutused Ida-Aafrika katkulaine põhjustajaks. Ajavahemikul [[543]]–[[664]] oli Lääne-Euroopas umbes 10 katkupuhangut, [[Ida-Euroopa]]s oli 200 aasta jooksul umbes 20 epideemiapuhangut, [[Konstantinoopol]]is kahanes elanikkonna suurusrahvaarv haiguse tagajärjel 100 aastaga poolelt miljonilt sajale tuhandele.
{| class="wikitable"
! KLIIMA !! Aastad !! Bondi sündmused
|-
| '''RAUAAJA KÜLM AEG''' ||900–300 eKr || 1. 8001800 eKr
|-
| Külma hari || 450 eKr ||
| Kliimakatastroof || 535–540 ||
|-
| '''PIMEDA AJA KÜLM AEG'''|| 450–900 || 2. 6002600
|}
| 