Piirissaar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
27. rida:
==Loodus==
[[Pilt:Piirissaare luhaniidud.jpg|pisi|left|Piirissaare luhaniitude olukord pole kiita]]
[[Järvemurrutus]]e tõttu on pindala pidevalt vähenenud. Valdavalt on Piirissaar lage [[madalsoo]], ulatudes
Alates [[1991]]. aastast on Piirissaar [[Piirissaare maastikukaitseala]] ning kuulub [[Natura 2000]] alade hulka. [[1997]]. aastal arvati [[Emajõe-Suursoo]] ja Piirissaar rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk [[Ramsari ala]]de hulka. Piirissaar on tuntud paljude lindude ja kahepaiksete elupaigana. Saarel elab seitset liiki kahepaikseid, kellest eriti ohustatud on [[rohekärnkonn]] ja [[mudakonn]]. Aastast 2001 on Piirissaarel hakatud aktiivselt tegelema kohalike kahepaiksete kudetiikide puhastamise ja kaevamisega. Piirissaarel on praegu Eesti suurim [[mudakonn]]ade [[asurkond]]. Samuti on alustatud [[Piirissaar]]e [[luhaniit]]ude taastamisega. 2012. aastal
Imetajatest elutsevad saarel näiteks [[põder]], [[metssiga]], [[kährik]], [[kobras]], [[ondatra]]. Lindudest võib sealt leida [[kühmnokk-luik]]e, [[tuttpütt]]i, [[punapea-vart]]i, [[merikotkas]]t, [[hallhaigur|hallhaigrut]], [[suitsupääsuke]]st, läbirändajatest veel [[hõbehaigur|hõbehaigrut]], [[kormoran]]i, [[aul]]i, [[viupart]]i. Kahepaiksetest ja roomajatest leidub saarel [[rohe-kärnkonn]] (ilmselt välja surnud), [[mudakonn]], [[rohukonn]], [[nastik]].
40. rida:
== Majandus ==
Peamised tegevusalad on kalapüük ja sibulakasvatus.
== Ajalugu ==
46. rida:
Esimesed märkmed saare kohta pärinevad 1370. aasta [[Pihkva]] kroonikast, kus räägitakse tülist sakslaste ja pihkvalaste vahel Želatšeki saare pärast. Varasematel aegadel on saart tuntudki tema külade nime järgi (Porka, Želatšek). 1503. ja 1509. aasta rahulepingutes mainitakse Piirissaart Klitsaarena. 1582. ja 1601. aasta Poola revisjonidokumentides on kasutusel saare nimed Solsar ja Selsar. 18. sajandist on saare ametlikuks nimetuseks Piirissaar.<ref name="PR">Piirissaare ajaloost. Ajalehes Peipsi Rannik. 6/2012. Lk 4</ref>
Tõenäoliselt tekkis saarele püsiasustus [[Põhjasõda|Põhjasõja]] järel, mil sinna asusid Venemaalt kirikureformi eest põgenevad [[vanausulised]] ning
1907. aastal elas saarel 2000 elanikku. 1930. aastal kirjutas ajaleht: "Selleks et pääseda saarele, on vaja istuda Tartus laevale, sõita mööda Emajõge 40 km ja mööda Peipsi järve 20 km. Kuna ühtegi sadamat siin ei ole, siis tuleb laevale
Saar ja selle elanikud said kõvasti kannatada [[1944]]. aasta veebruaris toimunud [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] lahingutes, mil sakslased korraldasid saarele kahe nädala jooksul ligi 500 õhurünnakut, pommitades saare hõivanud [[Nõukogude armee]] [[128. laskurdiviisi]] positsioone.
| |||