Karjalased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
132. rida:
== Keel ==
Karjala keel (karjala) on soome keelele lähedane läänemeresoome keel. See kuulub soomeugri keelte hulka ning erineb soome keelest laiendatud fonoloogia ning hilisemate soome keele mõjutuste puudumise poolest. Karjala keelel on mitu kirjakeelt. Karjala keel kasutab ladina tähestikku.
Karjala keelt räägitakse Venemaa Karjala vabariigis, Tveri oblastis[1] ning umbes 5000 inimese poolt Soomes.
Karjala keelel on neli peamist haru:
päriskarjala keel põhja-karjala keel
lõuna-karjala keel
livviko keel ehk Aunuse karjala keel
lüüdi keel (mõnikord peetakse vepsa keele murdeks)
tverikarjala keel
Soome ja karjala keel keelustati Stalini võimu ajal. Karjala keelt peeti soome keele murdeks ning kirjakeelt ei arendatud. Üritati kasutusele võtta kirillitsat.
Soome, ja mitte karjala keel, oli Karjala ametlikuks keeleks alates Talvesõjast (1940. aastal) kuni 1980. aastateni, kui algas perestroika. Alates 1990. aastate lõpust on üritatud karjala keelele anda ametlik staatus. Tänapäeval peab Karjala Vabariik karjala keelt iseseisvaks keeleks.[2]
Karjala keelt peetakse ohustatud keeleks.[3]
Tohtkiri nr 292 on Novgorodis arheoloogilistel väljakaevamistel leitud kasetohutükk, millesse on kraabitud kirillitsas vanim teadaolev läänemeresoomekeelne kirjutis. Ajaloolaste ja keeleteadlaste arvates on tegu umbes 13. sajandi keskpaigast pärineva karjalakeelse tekstiga.
{{Vaata|Karjala keel}}
[[Pilt:Karjalan mummot.jpg|thumb|pisi|Karjala naised]]
| |||