José Raúl Capablanca: erinevus redaktsioonide vahel

'''José Raúl Capablanca y Graupera''' ([[19. november]] [[1888]] – [[8. märts]] [[1942]]) oli [[Kuuba]] [[maletaja]], [[male]] maailmameister aastatel [[1921]]-–[[1927]]. Ta saavutas maailmameistritiitli pärast matši [[Emanuel Lasker]]iga [[1921]]. aastal ning kaotas selle [[Aleksandr Alehhin]]ile 1927. aasta matšis. Ta oli üks parimaid mängijaid läbi aegade ning on eelkõige tuntud oma mängukiiruse ja tugeva lõppmängu poolest. Oma saavutuste, meisterliku ja tunduvalt lihtsa mängustiili tõttu sai ta hüüdnimeks Inimesest Malemasin. Hilisem [[maleprogramm]]idele toetuv analüüs on näidanud, et tema mäng oli maailmameistrivõistlustel teiste maletajatega võrreldes kõige täpsem<ref name="Computer Analysis of World Chess Champions">{{netiviide | URL = http://en.chessbase.com/home/TabId/211/PostId/4007621 | Pealkiri = Computer Analysis of World Chess Champions| Autor = Guid Matej ja Bratko Ivan| Keel = Inglise}}</ref>. Capablanca ei olnud agar malekirjanik, küll aga kommenteeris ta paljusi mänge.

Capablanca sündis 1988. aasta 19. novembril [[Havanna]]s, Kuubas [[Hispaania]] armee ohvitseri teise pojana. Omaenda sõnul õppis ta malekäigud selgeks nelja aastasena, vaadates pealt isa mänge ning seejärel tolle vigu ette näidates. Pärast seda suutis ta juba oma isa võita. Kaheksa aastasena liitus ta Havanna Maleklubiga, kuid arsti soovituste tõttu ei mänginud ta tihti. 13. -aastasena, aastal [[1901]] suutis ta napilt võita juba Kuuba malemeistrit, [[Juan Corzo]]t. Sellest hoolimata jäi ta järgmisel aastal Kuuba meistrivõistlustel kuue mängija hulgas nejlandaks, kusjuures ta kaotas Corzoga mõlemad mängud.

1905. aastal suutis Capablanca sisse astuda [[Columbia ülikool]]i, [[New York|New Yorgis]]. Seal liitus ta [[Manhattani maleklubi]]ga ja teda tunnustati varsti, kui klubi tugevaimat mängijat. Ta oli eriti domineeriv [[välkmale]]s, millest kõneleb selgelt tema 1906. aasta turniirivõit, kus ta edestas isegi Emanuel Laskerit. [[1908]]. aastal lahkus ta ülikoolist, et ennast täielikult malele pühendada.

1913. aastal osales Capablanca mitmel turniiril: ta võitis New Yorgi turniiri 11 punktiga 13-st, edestades Marshalli poole punktiga ja jäi siis oma kodulinnas Havannas Marshalli järel teiseks saavutades 10 puntki 14-st<ref>Marshall Frank. ''Frank J. Marshall's Best Games of Chess'' (Inglise kl), Dover, 1960. lk 19-2019–20</ref>. Järgneval New Yorgi turniiril oli ta taas edukas, võites kõik 13 mängu.<ref>Golombek, H. ''List of Tournaments and Matches'' (Inglise k), G. Bell & Sons. lk 19. </ref>

Pärast matši teatas Alehhin, kes oli Capablancat üritanud ka 6 aastat tagasi välja kutsuda, kuid ei olnud suutnud raha enne 1927. aastat kokku koguda, et ta on valmis Capablancale pakkuma revanšimatši samadel tingimustel, millega tema oli maailmameistriks tulnud. Hiljem, pärast Capablanca surma, väitis Alehhin, et Capablanca 10 000$ klausel oli vajalik vaid selleks, et väljakutsujaid vältida. Seda klauslit on kutsutud ka kuldseks kaitsevalliks<ref name="Maailmameistritiitel - kallis aare">{{netiviide | URL = http://www.maleliit.ee/et/meedia/109-malenurgad/2322-7.html | Pealkiri = Maailmameistritiitel -– kallis aare| Autor = Eino Vaher| Väljaandja = Eesti Maleliit | Keel = Eesti }}</ref>. Alehhini ja Capablanca omavahelised suhted jahenesid ning Alehhin hakkas küsima suuremaid osalemistasusi turniiridel, kus ka Capablanca osales. <ref>Fine Rueben. ''Lessons from my Chess Games: A Passion for Chess'' (Inglise kl), Dover, 1958. lk 80</ref>.

* [[Pilt:Chess_cll44.png|30px]] Kantsler -– sulam vankrist ja ratsust, ehk see vigur võib liikuda nagu vanker ja ratsu.

* [[Pilt:Chess all44.png|30px]] Peapiiskop -– sulam odast ja ratsust, ehk see vigur võib liikuda nagu oda ja ratsu.

Capablanca ja Emanuel Laskeri vend [[Edward Lasker]] eksperimenteerisid nii 10x10 kui ka 10x8 malelauaga ja uute viguritega. Nad eelistasid 8x10 ruudustikuga lauda, kuna see viis kiiremalt võitlusesse. Laskeri ja Capablanca vahelised mängud kestsid tavaliselt 20-2520–25 käiguni.