Erinevus lehekülje "Rootsi aeg" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 3686 baiti ,  8 aasta eest
resümee puudub
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2010}}{{keeletoimeta}}
 
'''Rootsi aeg''' on periood [[Eesti ajalugu|Eesti ajaloos]], mille kestel oluline osa praegusest [[Eesti]] territooriumist kuulus [[Rootsi suurvõimu ajastu]]l [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigile]].
[[Pilt:GustavSwedish IIEmpire of Sweden1658.jpg|pisi|[[GustavRootsi IIkuningriik Adolf]],ja Rootsidominioonid kuningas1658. aastatel 1611–1632aastal.]]
{{Sisukord paremale}}
 
Tinglikult kestis Rootsi aeg [[1629]]–[[1699]]; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks [[Liivi sõda]], mille lõppedes jäi [[Eestimaa]] Rootsi võimu alla.
 
Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. ''[[De facto]]'' peetakse selleks aastat [[1710]], kui kogu Eesti langes [[Venemaa|Vene]] ülemvõimu alla, ''[[de iure]]'' aastat [[1721]], mil sõlmitud [[Uusikaupunki rahu]] loetakse [[Põhjasõda|Põhjasõja]] lõpuks.
 
Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas [[VeneVenemaa aegkeisririik|Venemaa keisririigi]] valitsusaeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka [[Rootsi-Poola aeg|Rootsi-Poola ajaks]]{{lisa viide}}, kuna enamik Eestimaa oli jaotatud Rootsi ja Poola riikide vahel. Põhja-Eestis ([[Eestimaa kubermang]]) oli Rootsi ja Lõuna-Eestis ([[Liivimaa kubermang]]) [[Poola aeg|Rzcezpospolita võim]], [[Saaremaa]] kuulus aga Taani kuninga võimu alla.
 
[[Rootsi kuningas|Rootsi kuningad]]:
*1697–[[1718]] [[Karl XII]]
 
[[Rzeczpospolita]] valitseja, [[Poola kuningas]] ja [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi]] suurürst[[suurvürst]]:
*[[1587]]–[[1632]] [[Zygmunt III Waza]]
*1632–[[1648]] [[Władysław IV Waza]]
 
Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, Rootsi kuninga [[Karl XI]] valitsemise ajal kuni [[1680]]. aasta suure [[nälg|näljani]]. [[Mõisate reduktsioon]], [[riigitalupoeg]]ade [[pärisorjus]]est vabastamine, [[talurahvakool]]id ja [[rahvavalgustu]]s tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis.
 
[[Pilt:Sweden 1658.png|pisi|Rootsi territoorium 1658. aastal.]]
== Eesti alade minek Rootsi valdusse ==
[[Pilt:Swedish Empire 1658.jpg|pisi|Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal.]]
== Eesti alad ==
[[Pilt:17cenBaltic.jpg|pisi|Rootsi Idaprovintsid Läänemere idaosas ja [[Rzeczpospolita]]le jäänud valdused Liivimaal ja vasallriik [[Kuramaa]]l]]
Pärast [[Liivi sõda]] olid [[Eesti]] alad jaotatud [[Poola]], [[Rootsi]] ja [[Taani]] vahel. Veel aastaid kestis sõjategevus Poola ja Rootsi vahel.
 
[[Saaremaa]] oli veel esialgu [[Taani]] valduses. Aastail [[1643]] – [[1645]] peeti [[Taani]] ja [[Rootsi]] vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas [[Brömsebro rahu]]ga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile.
 
[[Pilt:IRP1658.png|pisi|Kesk-Euroopa poliitiline kaart [[1658]]. aastal]]
 
== Rootsi kuningriigi valitsusalad ==
[[Pilt:Blaeu 1645 - Livonia vulgo Lyefland.jpg|pisi|left|[[Joan Blaeu]] kaart Eestimaast 1645. aastal]]
Rootsi valdused Baltimaades jagunesid viieks suuremaks poliitiliseks üksuseks:
*[[Eestimaa kubermang]] (1673. aastast alates kindralkubermang) keskusega Tallinnas [[Toompea]]l;
*poliitiliselt eraldiseisva osana [[Tallinn]]a linn;
*[[Liivimaa kindralkubermang]];
*[[Riia]] linn (mis oli [[Stockholm]]i järel suuruselt teine linn [[Rootsi dominioonid|Rootsi valdustes]]);
*[[Saaremaa provints]].
Läänemereprovintsidega piirnesid veel kagusuunal [[Ingerimaa kubermang]] ja põhjas [[Soome suurvürstiriik]], mis kuulusid samuti Rootsi kuningriigile.
===Eestimaa provints ===
[[Pilt:Cum privilegio.jpg|pisi|left|1634. aastal Gerhardus Mercatori ja J. Hondi atlases avaldatud Eestimaa kaart]]
16.-[[18. sajand]]il [[Põhja-Euroopa]]s kehtinud [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi võimu]] kehtestamisele Eestimaal eelnes [[Liivi sõda]] ([[Vene-Liivi sõda]]) ning juriidiliselt toimus Rootsi ülemvõimu kehtestamine, kui [[Vana-Liivimaa]] – Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa [[Eestimaa rüütelkond|aadlikud]] [[1561]]. aasta ([[4. juuni]]l) ning [[Tallinna linn]]a ([[6. juuni]]l) andsid end vabatahtlikult Rootsi krooni alla, andes [[Ustavusvanne|ustavusvande]] [[Rootsi]] [[kuningas]] [[Erik XIV]]-le.
 
Rootsile kuuluvatest Põhja-Eesti aladest: (koos [[Hiiumaa]]ga) neljast [[Maakonnad|maakonnast]] ([[Läänemaa]]st, [[Harjumaa]]st, [[Järvamaa]]at, [[Virumaa]]st) moodustati [[Eestimaa]] ehk '''[[Eestimaa provints]]''', mida vahel ka Eestimaa hertsogkonnaks nimetati, kuna maade omandamisega omandas [[Rootsi kuningas]] [[Eestimaa hertsog]]i tiitli. Provintsi keskus oli [[Tallinn]]as. Esimeseks [[Eestimaa kuberner]]iks ja Rootsi kuninga asemik – [[Rootsi asehaldur Tallinnas]], määrati [[1561]]. aastal vabahärra [[Lars Ivarsson Fleming]].
 
[[1584]]. aastal ühendati Rootsi valdused Põhja-Eestis üheks provintsiks. Provintsi eesotsas oli asehaldur, keda nimetati ka kuberneriks. Provints jagunes seitsmeks [[linnuselään]]iks:
 
 
 
 
 
 
 
 
*[[Tallinna linnuselään]],
*[[Paide linnuselään]],
*[[Rakvere linnuselään]],
*[[Narva linnuselään]],
*[[Haapsalu linnuselään]],
*[[Koluvere linnuselään]] ja
*[[Lihula linnuselään]], mida juhtisid [[asehaldur]]id ([[Rootsi asehaldurid Tallinnas|Tallinnas]], [[Paide asehaldurite loend|Paides]], [[Rakvere asehaldurite loend|Rakveres]], [[Narva asehaldurite loend|Narvas]], [[Haapsalu asehaldurite loend|Haapsalus]], [[Koluvere asehaldurite loend|Koluveres]] ja [[Lihula asehaldurite loend|Lihulas]].
 
Linnuseläänidel, mis hõlmasid riigile kuuluvaid, läänistamata maid, põhinev halduskorraldus kehtis kuni 1620-date aastateni. Linnuseläänid jagunesid omakorda [[mõisalään]]ideks, mida juhtisid [[foogt]]id. Ühtaegu jagunes maa, eriti aadli omavalitsuse alal, Harju, Viru, Järva ja Lääne maakonnaks.
{{Provints
|nimi = ''Östersjöprovinserna<br> Baltiska provinserna''
|omakeelne_nimi_1 =[[Läänemereprovintsid]]| eesti keeles |
|omakeelne_nimi_2 =||
|lipu_pilt =
|asendikaardi_pilt = [[Pilt:Sw BalticPr 17cen.jpg|250px|Rootsi krooni Idaprovintsid]]
}}
[[Pilt:Sweden 1658.png|pisi|Rootsi territoorium 1658. aastal.]]
[[Pilt:17cenBaltic.jpg|pisi|Rootsi Idaprovintsid Läänemere idaosas ja [[Rzeczpospolita]]le jäänud valdused Liivimaal ja vasallriik [[Kuramaa]]l]]
 
Rootsi valdused Baltimaades jagunesid viieks suuremaks poliitiliseks üksuseks:
===Liivimaa provints===
*[[Eestimaa kubermang]]provints (1673. aastast alates kindralkubermang) keskusega Tallinnas [[Toompea]]l;
Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes [[Liivimaa]] ehk '''Liivimaa provints''', keskusega [[Riia]]s, kuhu kuulus ka [[Saaremaa]], mis küll säilitas teatud eriseisundi.
*poliitiliselt eraldiseisva osana [[Tallinn]]a linn;
 
*[[Liivimaa kindralkubermang]];
Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu [[Pärnumaa|Pärnu]] ja [[Tartumaa|Tartu]] maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu Lõuna–Eesti mandriosa.
*[[Riia]] linn (mis oli [[Stockholm]]i järel suuruselt teine linn [[Rootsi dominioonid|Rootsi valdustes]]);
 
===*[[Saaremaa provints===]].
Läänemereprovintsidega piirnesid veel kagusuunal [[Ingerimaa kubermang]] ja põhjas [[Soome suurvürstiriik]], mis kuulusid samuti Rootsi kuningriigile.
Erinevalt teistest maakondadest oli [[Saaremaa]]l oma (algselt [[Taani valdused Eestis|Taani]] ja hiljem Rootsi) [[Rootsi asehaldurid Saaremaal|asehaldur]], [[Saaremaa rüütelkond]], [[kirikuvalitsus]] ([[konsistoorium]]) ning Eesti– ja Liivimaast erinev maksusüsteem.
 
===Riia ja Tallinna linn===
{{vaata|Rootsi asehaldurid Riias}}, ''[[Rootsi asehaldurid Tallinnas]]''
 
===Ingerimaa===
[[Narva]] linnast sai [[Rootsi Idaalad]]e pealinn ning lahutati Eestimaa kubermangust ja liideti [[Ingeri kubermang]]uga ning [[Ingerimaa]], Eesti ja Liivimaa kuulusid Rootsi kuningriigi valduste hulka ühisnimetajaga [[Läänemereprovintsid]] ehk [[Idamereprovintsid]] (''Östersjöprovinserna'', ''Baltiska provinserna'').
 
Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla [[1660]]. aastal [[Oliwa rahu]]ga seni [[Kuramaa]]le kuulunud [[Ruhnu saar]]. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka [[Setumaa]]le, mis jäi nagu [[Keskaeg|keskajalgi]] [[Venemaa]] alla. Eesti ala jäi jagatuks kahe [[kubermang]]u vahel, selline jaotus püsis [[1917]]. aastani.
 
==Idaprovintside valitsemine==
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|"Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal". <br>[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]].]]
Eesti– kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli Rootsi kuninga poolt määratud ning talle vahetult alluvad Eestimaa ja Liivimaa [[kindralkuberner]], kes elasid vastavalt Tallinnas [[Toompea]]l ja [[Riia]]s.
*Aastatel 1561–1674, Eestimaal [[Eestimaa kuberneride loend|kuberner]] ja aastatel 1674–1710, [[Eestimaa kindralkuberneride loend#Eestimaa kindralkubernerid 1674–1710|kindralkuberner]];
 
Kindralkubernerid olid oma haldusalal sõjaväe kõrgemad juhid (v.a [[väliväed|välivägedesse]] puutuvates küsimustes); nad korraldasid ja jälgisid piirkonna sõjaliste kaitserajatiste ehitamise ja seisukorra üle; piirkonnas asuvate sõjaväeosade moonaga varustamise üle; korraldasid piirkonnas sõjaväeosade liikumist ja transporti; nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnikke, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandes hoolt ka [[postiteenus]]e, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest, sisse- ja väljareisivate isikute kontrolli (nn passide alusel), maksude laekumise, reduktsiooni läbiviimise, linnade käsitöö ja kaubanduse edendamise ning kiriku- ja kooliasjade eest. Kindralkuberneri juures tegutses nõuandva organina kohaliku rüütelkonna maanõunike kolleegium ja harilikult kohalikest aadlikest valitud asekuberner.
[[Pilt:Blaeu 1645 - Suecia Dania et Norvegia regna Europæ septentrionolia-2010-04-12.JPG|pisi|left|Rootsi kuningriik, [[Rootsi dominioonid]] ja Rootsi krooni Idaprovintsid]]
Põhja-Eesti tugev aadliomavalitsus leidis tollal ja edaspidigi Rootsi kuningriigi keskvõimu poolt aktsepteerimist, hiljem liidetud Liivimaad kohtles Rootsi võim teisiti. [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ja [[Tallinna ajalugu#Rootsi aeg Tallinnas|Tallinna linna alistumist]] Rootsile käsitati vabatahtliku sammuna, ent Liivimaa oli [[Rzeczpospolita]]lt vallutatud territoorium, mille puhul ei peetud vajalikuks aadliga samal määral arvestada. Rzeczpospolita võimu ajal õiguslikult ja majanduslikult allasurutud Liivimaa aadel lootis Eestimaa seisuste õigusliku seisundi laienemist ka Lõuna-Eestile — sellele vihjavaid lubadusi olid, enne piirkonna vallutamist jaganud varasemad Põhja-Eestit valitsenud Rootsi kuningad. Kuid [[Gustav II Adolf]] kinnitas 1629. aastal Liivimaa aadli privileegid vaid osaliselt, Rootsi riik laskis käest oma majandusliku ja sellest tulenevalt ka poliitilise positsiooni Liivimaal, annetades suurema osa maadest eravaldusse (peamiselt riigi ees teeneid omavale Rootsi kõrgaadlile).
 
Kui maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, siis igapäevaste jooksvate küsimuste lahendamisega tegelesid [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] ja [[Liivimaa rüütelkonna maamarssal]]. Uued maanõunikud valitigi enamasti endiste rüütelkonna peameeste ja maamarssalite hulgast.
===Baltisakslased ja Rootsi aadelkond===
Pärast 1561. aastal Liivimaa vallutamist Poola poolt asutati seniste ordu maavalduste asemel riigimõisad, mis anti valitsemiseks Poola kuninga poolt valitud Poola ja [[aadel#Leedu aadel|Leedu päritolu]] [[aadlik]]ele, Liivimaa vallutamise järel aga [[Rootsi-Poola sõda|Rootsi-Poola sõja]] tulemusel andis Rootsi kuningas need maavaldused ([[staarostimõis]]edad) Rootsi kõrgaadlile. Kuningas [[Gustav II Adolf]]i ja kuninganna [[Kristiina]] ajal said sellised perekonnad nagu [[Oxenstierna]], [[De la Gardie]], [[Fleming]] ja [[Gyllenhielm]] võimsad läänistused [[Läänemere provintsid]]es. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, on [[Stenbock]]id.
 
Kuningas [[Gustav II Adolf]]i ja kuninganna [[Kristiina]] ajal said sellised perekonnad nagu [[Oxenstierna]], [[De la Gardie]], [[Fleming]] ja [[Gyllenhielm]] võimsad läänistused [[Läänemere provintsid]]es. Enam silma paistnud perekond oli Rootsi ajal Eestis De la Gardie suguvõsa, kellest kolm põlvkonda tegutses Eestis, teine rootsi päritolu aadliperekond, kes võib end võrrelda De la Gardiedega, on [[Stenbock]]id.
{{Vaata|Eestimaa rüütelkond}}, ''[[Liivimaa rüütelkond]]'', ''[[Saaremaa rüütelkond]]''
 
== Haridus ja kultuur ==
=== Luterlik kirik ===
{{Vaata|EELK#Rootsi territoriaalkirik}}, ''[[Tallinna piiskopid]]''
 
Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt [[luterlus]]e põhitõdesid tutvustama. [[Kirik]]utes ja [[kabel]]ites hakati pidama [[eestikeel]]seid [[jumalateenistus]]i.
 
 
Hakati ka [[vaimulik kirjandus|vaimulikku kirjandust]] eesti keelde tõlkima. Rahva seas kõneldava keele murdeerinevuste tõttu anti raamatuid välja eraldi [[lõunaeesti keel|lõunaeesti]] ja [[põhjaeesti keel]]es. Alustati [[Piibel|piibli]] tõlkimist, kuid täismahus ilmus see alles [[1739]]. aastal.
 
{{vaata|Tallinna piiskopid}}
[[Pilt:Skytte1.JPG|pisi|[[Johan Skytte]] mälestusmärk Tartus]]
=== Tartu ülikool ===
 
Pärast [[Põhjasõda|Põhjasõja]] algust [[1701]]. aastal alustati uute väeosade loomist. Vägesid loodi kahel printsiibi- kas värbamise teel vabatahtlikkuse alusel või siis talupoegade nekrutiandmise kohustuse alusel. Eestimaal moodustati nekrutiandmise kohusluse alusel neli jalaväerügementi, Liivimaal kaksteist jalaväepataljoni.
{{Vaata|Põhjasõda EestimaalEesti alal}}
 
== [[Mõisate reduktsioon]] ==
Näljahäda lõppes alles [[1698]]. aastal. On arvatud, et suri umbes 70000–75000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene.
See tundub liialdusena. 1701–1703. aasta nekrutivõtu ajaks oli keskklassi talupoegadel veel küllalt raha, et oma antud nekrutitele palka ja riietust osta. See näitab, et löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla.
 
==Põhjasõda ja Rootsi aja lõpp==
{{Vaata|Põhjasõda}} ''ja [[Põhjasõda Eesti alal]]''
 
== Kronoloogia 1600–1700 ==
[[Pilt:Ducatuum Livoniae et Curlandiae Nova Tabula, 1705.jpg|pisi|300px|[[Eestimaa]], [[Liivimaa]] ja [[Kuramaa]] ([[1705]]).]]
[[Pilt:Carte des Estats de Suede, de Dannemarq, et de Pologne; sur la Mer Baltique.jpg|pisi|300px|"Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal". <br>[[Nicolas de Fer]]i kaart aastast [[1700]].]]
[[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|Rootslaste võit [[Narva lahing]]us]]
[[Eesti ajaloo kronoloogia]]
 
*[[1595]], [[5. mai]] – [[Täyssinä rahu]], Rootsi loovutas [[Ingerimaa]] Venemaale.
*[[1600]]–[[1629]] – [[Rootsi-Poola sõda]] ([[Poola-Rootsi sõda (1600–1611)|1600–1611]], [[Poola-Rootsi sõda (1617–1618)|1617–1618]], [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|1621–1625]], [[Poola-Rootsi sõda (1626–1629)|1626–1629]]) Liivimaa pärast ja ülemvõimu pärast [[Baltikum]]is.
*[[1696]] – [[Liivimaa majandusreglement|Liivimaa majandusreglemendi]] järgi ei tohtinud talumaid enam mõisastada ega talupoegi taludest välja tõsta. Piirati mõisnike [[kodukariõigus]]t.
*[[1699]] – [[Vene tsaar]] [[Peeter I]], [[Poola kuningas]] ja [[Saksi kuurvürst]] [[August II]] ning [[Taani kuningas]] [[Frederik IV]] sõlmisid sõjalise liidu [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XII]] vastu.
[[Pilt:Victory at Narva.jpg|pisi|Rootslaste võit [[Narva lahing]]us]]
*[[1700]]–[[1710]] – [[Põhjasõda]] Eesti territooriumil.
*[[1700]], [[12. veebruar]] – August II (Saksi) väed tungisid Liivimaale ja piirasid maikuuni [[Riia]]t.
70 999

muudatust