Erinevus lehekülje "Eestimaa rüütelkonna hoone" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
==Hoone ajalugu==
Kinnistu Toompeal kuulus Eestimaa rüütelkonnale alates 1652. aastast, kuid sellel asunud hooned põlesid nagu endine rüütelkonna hoonegi ([[Rahukohtu tänav]] 3) [[1684]]. aasta [[Toompea tulekahju]]s. Peale kahe eelmise ehitise hävimist tulekahjudes ehitati [[1845]]–[[1848]] [[Georg Winterhalter]]i projekti järgi Eestimaa Rüütelkonnale uus kahekordne [[neorenessanss|neorenessansi]] stiilis hoone. See oli üks esimesi omataolisi Tallinnas.
 
Ehitusaegne [[historitsism|historitsislik]] sisekujundus on suures osas säilinud tänaseni. Hoone on Г-tähe kujuline, millel Kiriku platsile avanev esindusruumidega majaosa ja [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]]a poolel asuval küljel sisekoridori ääristavad töökabinetid. Peahoone esimesel korrusel asub avar [[vestibüül]], kust suundub [[paraadtrepp]] teisele korrusele, kus asuvad kaks saali. Hoone keldris asuvad kõrgete [[võlv|võlvlagedega]] keldrid. Hoone taga, vasakul pool, [[Toom-Rüütli tänav]] 2 asub hoone majandushoone. Rüütelkonna maja kutsuti seal toimunud [[Eestimaa rüütel- ja maiskonna maapäev|Eestimaa rüütel- ja maiskonna]] [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäev]]a järgi ka ''[[Landstube]]'ks''.
 
Aastatel [[1920]]–[[1940]] asus hoones [[Välisministeerium|Eesti Vabariigi Välisministeerium]].
 
Aastatel [[1948]]–[[1992]] asus hoones [[Eesti Rahvusraamatukogu]].
 
1. aprillil [[1993]]. aastal avati rüütelkonna hoones [[Eesti Kunstimuuseum]]i ekspositsioon, kuna muuseumi kasutuses olnud [[Kadrioru loss]] oli täieliku amortisatsiooni tõttu 1991. aasta septembris suletud. 1997. aastal kuulutati hoone kultuurimälestiseks<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8490 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr. 21, (RTL 1997, 88, 518) Kuupäev: 13.05.1997]</ref>. Kunstimuuseum kolis hoones välja 2005. aastal vastvalminud [[Kumu]] hoonesse.
 
2009. aasta sügisest alustas rüütelkonna hoones õppetegevust [[Eesti Kunstiakadeemia]] vabade kunstide teaduskond.
16 917

muudatust