Vikipeedia

Dodo: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Ashmaker (arutelu | kaastöö)
1 muudatus
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{Taksonitabel
| nimi = Dodo
| värvus = linnud
| seisund = EX
| seisundi_süsteem = IUCN3.1
{{Viited|allikad seisundi_ref = <ref name="iucn">{{IUCN|hindaja=BirdLife International|aasta=2012|IUCN_aasta=2013.1|nimi=''Raphus cucullatus''|ID=106002441}}</ref>}}▼
| seisundi_ref = <ref name="iucn"/>
| pilt = Dodo 1.JPG
| pildi_seletus = Rekonstruktsioon linnust, [[Oxfordi Ülikooli Loodusloomuuseumülikool]]i loodusloomuuseum
| riik = [[Loomad]] ''Animalia''
| hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata''
| klass = [[Linnud]] ''Aves''
| selts = [[Tuvilised]] ''Columbiformes''
| sugukond = [[Tuvilased]] ''Columbidae''
| alamsugukond = ''[[Raphinae]]''
| perekond = '''Raphus'''
| perekonna_autor = [[Mathurin Jacques Brisson|Brisson]], 1760
| liik = '''Dodo'''
| binaarne = ''Raphus cucullatus''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|Linnaeus]], 1758
| levikukaart = Mauritius island location.svg
| levikukaardi_seletus =Endine [[areaal]]Kunagine levila (sinisega)
| sünonüümid = *''Struthio cucullatus'' <small>Linnaeus, 1758</small>
*''Didus ineptus'' <small>Linnaeus 1766</small>
}}
'''Dodo''' ehk '''dront''' (''Raphus cucullatus'') on [[väljasureminetuvilased|väljasurnudtuvilaste]] [[lennuvõimetudsugukond linnud(bioloogia)|lennuvõimetusugukonda]] [[lindperekond (bioloogia)|perekonda]] ''[[tuvilasedRaphus]]'' kuulunud [[väljasuremine|tuvilasteväljasurnud]] sugukonnast[[lennuvõimetud linnud|lennuvõimetu]] [[lind]].
 
Esimesena kirjeldas dodot teaduslikult [[Linnaeus]] [[1758]] nime all ''Struthio cucullatus'', aga tänapäevase nime all [[prantslased|prantsuse]] [[zooloog]] ja loodus[[filosoof]] [[Mathurin Jacques Brisson]] [[1760]].
Lind oli [[endeemne liik|endeemne]] [[India ookean]]is asuval [[Mauritiuse saar]]el. Dodo suri välja inimtegevuse tagajärjel [[17. sajand]]i lõpus.
 
Lind oli [[endeemne liik|endeemne]] [[India ookean]]is asuval [[Mauritiuse saar]]el. Tema lähim sugulane oli läheduses asuval [[Rodriguese saar]]el elanud ''[[Pezophaps solitaria]]'', mis auri välja umbes samal ajal. Tänapäeval elavatest lindudest on nende lähim sugulane [[Nicobari saared|Nicobari saartel]] elav ''[[Caloenas nicobarica]]''.
Dodo oli umbes 1 meetri kõrgune ja kaalus 20 kilogrammi. Lind toitus [[puuvili|puuviljadest]] ja pesitses maapinnal.
 
Dodo esivanemad kaotasid lennuvõime sellepärast, et Mauritiusel puudusid vaenlased, kelle eest olnuks vaja lennata, seevastu toitu oli saarel rikkalikult ja see võimaldas lindudel järjest suuremaks kasvada. Teadaolevalt oli dodo kõige suurem tuvilane.
 
[[Subfossiil]]ide põhjal on selge, et dodo oli 1 m kõrge ja võis kaaluda 10–18 kg. Kuid tema välimus ei ole nii selge. [[17. sajand]]ist pärit joonistused, maalis ja kirjeldused dodost on väga erinevad, sest enamik neist pole tehtud elava linnu põhjal. Sellepärast on tema täpne välimus teadmata. Samamoodi on vähe teada dodo elupaigast ja käitumisest. Kirjelduste põhjal oli tal nähtavasti pruunikashall [[sulestik]], [[kollane|kollased]] [[jalg|jalad]], peaaegu paljas [[pea]] ning [[must]]a-kollase-[[roheline|rohelise]]kirju [[nokk]]. Tema [[sabasulg|sabasuled]] moodustasid tuti.
 
Usutavasti elas dodo põhiliselt Mauritiuse kuivemate [[rannik]]ualade [[mets]]ades. Eeldatavasti sõi ta peamiselt [[puuvili|puuvilju]]. Tõenäoliselt sõi ta veel [[pähkel|pähkleid]], [[seeme|seemneid]], [[sibul]]aid ja [[juur]]i. On ka oletatud, et dodo sõi [[krabi]]sid ja teisi [[koorikloom]]i, sest seda sööb tema sugulane [[kroontuvi]]. Dodo sõi ilmselt mitmekesist toitu, sest vangistatud dodosid veeti üle mere teistele maadele ja merereisi ajal anti dododele süüa mõndagi niisugust, mida nad oma kodusaarel polnud saanud, ilma et nad selle kätte surnud oleks. Kuna Mauritiusel eristuvad märg ja kuiv aastaaeg, siis sõi dodo end nähtavasti märja aastaaja lõpul [[rasv]]a, et üle elada kuiv aastaaeg, kui toitu oli vähem. Kaasaegsete kirjelduste järgi sõi dodo "ahnelt". Selleks, et toitu paremini [[seedimine|seedida]], neelas ta pisikesi [[kivi|kive]].
 
Ühe kirjelduse põhjal oli dodo [[pesa]]s üksainus [[muna]].
 
Traditsioonilise ettekujutuse järgi olnud dodo väga paks ja rumal lind. Niisugune vaade on liialdatud. Paljud dodo kirjeldused on tehtud vangistuses ületoidetud lindude või rohmakate [[topis]]te põhjal, samuti usuti, et tark lind ei oleks välja surnud.
 
Esimest korda mainisid dodot kirjalikult [[Holland]]i meremehed [[1598]]. Järgmiste aastate jooksul jahtisid dodot meremehed, nende [[koduloom]]ad ja teised nende poolt saarele toodud [[võõrliik|võõrliigid]]. Viimast korda kohati dodot üldtunnustatud andmete põhjal [[1662]]. Tema väljasuremist ei märgatud otsekohe, aga kui siis dodot lõpuks otsima hakati ega leitud, hakkasid teised kahtlema, kas dodot üldse olemas on olnud, ja nimetasid teda [[müüt]]iliseks loomaks. Siiski selgus [[19. sajand]]il, et 4 isendi jäänused on toodud [[Euroopa]]sse [[17. sajand]]i alguses. Nende seas oli üks kuivatatud pea, mis on ainus säilinud pehmete kudede jäänus dodost. Kuid tänapäeval on avastatud suurel hulgal dodode subfossiile, peamiselt [[Mare aux Songes]]'i [[soo]]st.
 
Dodo väljasuremine vähem kui sajandi jooksul pärast avastamist juhtis tähelepanu seni märkamatuks jäänud probleemile, et inimtegevuse tulemusena võivad terved [[liik (bioloogia)|liigid]] välja surra – varem pidasid mõned seda koguni võimatuks.
 
Dodo on Mauritiuse [[rahvuslind]].
 
== Viited ==
{{Viited}}
▲{{Viited|allikad=<ref name="iucn">{{IUCN|hindaja=BirdLife International|aasta=2012|IUCN_aasta=2013.1|nimi=''Raphus cucullatus''|ID=106002441}}</ref>}}
 
== Kirjandus ==
*[[David Quammen]]. "Dodo laul. Saarte biogeograafia väljasuremiste ajastul". [[Inglise keelestkeel]]est tõlkinud [[Marika Liivamägi]]. [[Tallinn]], "[[Varrak (kirjastus)|Varrak]]" [[2004]].
 
[[Kategooria:Tuvilised]]
[[Kategooria:Tuvilased]]
 
{{Link FA|en}}
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Dodo"