Redaktsioon: 10. juuni 2013, kell 21:42 redigeeri Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. september 2013, kell 17:19 redigeeri eemalda 88.196.28.229 (arutelu) Parandatud Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Www.wikipedia.org screenshot.png\|pisi\|Veebisaidi wikipedia.org koduleht]] '''Veebisait''', ka lihtsalt '''sait''' (toorlaen [[inglise keel]]est ''web site''<ref>[http://www.thefreedictionary.com/Website "website – definition of website by the Free Online Dictionary, Thesaurus and Encyclopedia"]. Thefreedictionary.com. Kasutatud 14. novembril 2011</ref>, ''website'', ''site''<ref>[http://www.thefreedictionary.com/site "site – definition of site by the Free Online Dictionary, Thesaurus and Encyclopedia"]. Thefreedictionary.com. Kasutatud 14. novembril 2011</ref>) on kogum [[veebileht]]i, mis sisaldavad teksti, pilte, videoid või helifaile. Veebisait on majutatud vähemalt ühes [[veebiserver]]is, millele pääseb ligi ~~läbi~~ [[Arvutivõrk\|võrgu]] (näiteks [[Internet]]i või [[Kohtvõrk\|privaatse kohtvõrgu]]) [[internetiaadress]]i (URL) abil. Kõik avalikult ligipääsetavad veebisaidid moodustavad [[veeb]]i (''World Wide Web''). [[Veebileht]] on dokument, mis on tavaliselt kirjutatud tavalises kirjas ning vormindatud [[HTML]] või [[XHTML]] reeglite järgi. Veebileht võib sisaldada elemente teistelt veebisaitidelt. 6. rida: Veebilehtedele pääseb ligi [[Http\|hüperteksti edastusprotokolli]] (''Hypertext Transfer Protocol'' – [[HTTP]]) kaudu, mis võib olla krüpteeritud (''HTTP Secure'' – [[HTTPS]]), pakkumaks suuremat turvalisust ja privaatsust veebilehtede kuvamisel. Veebisaidi lehtedele pääseb tavaliselt ligi ~~läbi~~ lihtsa internetiaadressi, ~~[[koduleht\|kodulehe]]~~kaudu. Internetiaadressid moodustavad veebilehtedest [[hierarhia]] ning [[hüperlink\|hüperlingid]] aitavad kasutajal saidil navigeerida. Mõned veebisaidid nõuavad sisu kindlatele elementidele ligipääsemiseks registreerimist. Selliste veebisaitide hulka kuuluvad paljud ärisaidid, failijagamissaidid ja sotsiaalvõrgustikud. 27. rida: Veebisait võib olla ühe isiku, äri või muu organisatsiooni töö ning on tavaliselt pühendatud kindlale teemale või eesmärgile. Iga veebisait võib sisaldada hüperlinke teistele saitidele, nii et erinevate saitide eristamine võib kasutaja jaoks olla raske. Veebisaite kirjutatakse või konverteeritakse dünaamiliselt ~~HTML’i~~HTML-i. Neid saab vaadata erinevate arvutil põhinevate internetiühendusega seadmete, sealhulgas [[lauaarvuti]], [[sülearvuti]], [[tahvelarvuti]] ja [[mobiiltelefon]]i abil. Veebisait on majutatud arvutisüsteemis, mida nimetatakse veebiserveriks või HTTP serveriks. Need terminid võivad ka tähendada [[tarkvara]], mis jooksutab neid süsteeme ning otsib välja ja esitab veebilehti vastavalt kasutajate päringutele. [[Apache HTTP Server\|Apache]] on kõige enamlevinud veebiserveri tarkvara ([[Netcraft]]i statistika järgi), aga laialdaselt on kasutusel ka [[Microsoft Internet Information Services\|Microsofti Internet Information Services]] (IIS). 41. rida: [[WYSIWYG]] offline redaktorid nagu [[Microsoft FrontPage]] ja [[Adobe Dreamweaver]] (endise nimega Macromedia Dreamweaver), mille abil saiti muudetakse graafilise kasutajaliidese abil ning lõpliku HTML koodi genereerib tarkvara ise [[WYSIWYG]] online redaktor, mida kasutatakse näiteks blogides, aga ka teistel veebilehtedel *Mallipõhised redaktorid, näiteks [[RapidWeaver]] ja [[iWeb]], mis lubavad kasutajatel kiirelt luua ja üles laadida veebilehti veebiserverisse ilma põhjalikumate teadmisteta ~~HTML’i~~HTML-i alal, sest sobiva ülesehituse saab valida ettepakutavate hulgast, lisada teksti ja pilte lihtsa kasutajaliidese abil ning puudub otsene HTML koodi muutmine. ==Dünaamiline veebisait== 51. rida: ===Dünaamiline kood=== Esimene tüüp on dünaamilise koodiga veebisait. Sedasorti kood luuakse jooksvalt, kasutades staatilise ~~HTML’i~~HTML-i asemel aktiivset programmeerimiskeelt. Dünaamilise koodiga veebisait osutab selle ehitusele, täpsemalt koodile, mida on kasutatud ühe veebilehe loomiseks. Dünaamiline veebisait genereeritakse jooksvalt, sobitades kokku kindlaid koodiplokke ja protseduure. Dünaamiliselt genereeritud veebileht võtab erinevat infot andmebaasist ning paneb need kokku ettekirjutatud formaadis ja esitab need lugejale ühtse tervikuna. See suhtleb kasutajaga erinevatel viisidel, sealhulgas küpsiste lugemise, eelnevalt külastatud veebilehtede tuvastamise jms abil, aga ka otseselt (vormielemendid, hiire liikumine). 66. rida: ==Tarkvarasüsteemid== Dünaamiliste veebisüsteemide ja saitide loomiseks on lai valik tarkvarasüsteeme, näiteks [[ANSI]] C servlets, [[JavaServer Pages]] (JSP), [[PHP]], [[Perl]], [[Python (programmeerimiskeel)\|Python]], [[Ruby (programmeerimiskeel)\|Ruby]] programmeerimiskeeled, [[ASP.NET]], [[Active Server Pages]] (ASP), [[YUMA]] ja [[ColdFusion]] (CFML). Saitidel võib leiduda ka sisu, mis on omandatud ühest või enamast andmebaasist või kasutades [[XML]]~~’il~~-il põhinevaid tehnoloogiaid nagu [[RSS]]. [[Pistikprogramm]]id täiendavad veebibrauserite võimalusi aktiivse sisu kuvamiseks või erinevate [[veebirakendus]]te loomiseks. Selliste pistikprogrammide hulka kuuluvad [[Silverlight\|Microsoft Silverlight]], [[Adobe Flash]] ja [[Adobe Shockwave]]. Ka dünaamiline HTML võimaldab suhtlust kasutajaga ja veebilehtede elementide reaalajas uuendamist (näiteks ei pea veebilehti mõningate muudatuste täideviimiseks uuesti laadima). Seda tehakse kasutades dokumendi objektimudelit või [[JavaScript]]i, mille jaoks on tugi enamikesse veebibrauseritesse sisse ehitatud. 74. rida: ===Sisul põhinevad veebisaidid=== Mõned veebisaidid teenivad raha, müües oma saidil reklaampinda, kas otse või ~~läbi~~ reklaamivõrgustike kaudu. ===Toodetel või teenustel põhinevad veebisaidid=== Mõned veebisaidid teenivad raha, pakkudes müügiks tooteid või teenuseid. Internetipoodide puhul saab tooteid või teenuseid osta otse veebisaidilt ~~endalt~~, sisestades krediitkaardi või muu makseviisi informatsiooni maksevormi. Kuigi enamik selliseid saite on füüsiliselt eksisteerivate poodide üks ~~ligipääsuvõimalus~~ligipääsuvõimalusi, on üha sagedamaks nähtuseks muutunud saidid, mille kaudu müüdavad tooted on kättesaadavad vaid ~~läbi interneti~~internetis. Veebisaidid võivad tulu teenida ka eelnevat kahte viisi kombineerides. Näiteks võib veebioksjonisait küsida raha toote müümiseks, samal ajal kolmandate isikute reklaame kuvades, suurendades sissetulekut veelgi. 84. rida: ==Veebisaitide tüübid== Veebisaite saab jagada kahte laia kategooriasse,: staatilisteks ning interaktiivseteks. Interaktiivsed saidid on osa [[Web 2.0]] saitide kommuunist ning võimaldavad suhtlust saidi omaniku ja külastajate vahel. Staatilised saidid esitavad infot, kuid kasutajatega ei suhelda otseselt. Veebisaitide variatsioone on palju, millest igaüks on fokusseeritud kindlat tüüpi sisule või otstarbele, ning neid saab mitmeti klassifitseerida. Mõned sellised klassid on:

Veebisait: erinevus redaktsioonide vahel