Ava peamenüü

Muudatused

P
resümee puudub
Esialgu oli asustus üksnes seespool lossimüüre. [[13. sajand]]il hakkas ka väljapoole lossi püsiv asustus kujunema. Linnaõigused sai Cēsis [[1323]]. Linn kuulus ka [[Hansa liit]]u. Cēsis oli [[Liivi ordu]]riigi keskus, sealne [[Võnnu ordulinnus|linnus]] oli alates [[1484]] ordumeistri residents. Igal aastal kogunes seal ordu [[peakapiitel]]. Ordule kuulunud Püha Johannese kirikusse, mis valmis erakordselt lühikese aja, kõigest 3 aastaga ([[1281]]–[[1284]]) ja mahutab 4 tuhat inimest, on maetud hulk ordutegelasi, sealhulgas [[Wolter von Plettenberg]].
 
[[1577]] piiras Cēsist [[Ivan Julm]]a sõjavägi. Lossi kaitsnud [[garnison]] hävitas lossi, et vältida selle sattumist vaenlase kätte. [[1588]] kogunes linnas [[Maapäev (rüütelkond)|maapäev]], mis tunnistas allumist [[Poola-Leedu|Poola]]le, kuid Poola osaks sai Cēsis alles [[1598]]. Linn jäi katoliiklikuks seni, kuni läks [[1620]] [[Rootsi]] alluvusse. Linnus taastati, kuid hävis [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[1703]] uuesti ja läks samal aastal [[Moskva tsaaririik|Venemaa]] koosseisu.
 
[[1747]] kinkis keisrinna [[Jelizaveta Petrovna]] Cēsise kantslerile [[Aleksei Bestužev-Rjumin]]ile. [[1777]] omandas lossivaremed [[krahv]] [[Friedrich Wilhelm von Sivers]], kes laskis oma residentsi ehitada lossivaermete idaossa, ühendades selle otsaseina kindlustustorniga. [[1812]] rajati [[romantism|romantilises]] stiilis lossipark jalgteede, eksootiliste taimede ja [[veekogu]]dega, milles peegelduvad lossivaremed.
16 872

muudatust