Erinevus lehekülje "Virumaa" redaktsioonide vahel

Lisatud 340 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
[[Pilt:Ancient Estonian counties.png|pisi|400px|Eesti muinasmaakonnad.]]
'''Virumaa''' ([[saksa keel|saksa]] ''Wierland'', [[ladina keel|ladina]] ''Vironia'', ''Vyronia'') on ajalooline maakond [[Eesti]] põhja- ja kirdeosas. Maakonna ajaloolised alad on kaasajal jagatud tänaste [[Lääne-Viru maakond|Lääne-]] ja [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonna]] vahel. Samas hõlmavad Ida- ja Lääne-Virumaa ka mitmeid osi ajaloolisest Tartumaast ning ajaloolisest Järvamaast, mistõttu ajaloolise Virumaa piirid ei vasta kaasaegsete [[Lääne-Viru maakondademaakond|Lääne-Viru]] ja [[Ida-Viru maakond]]ade piiridele.
{{Sisukord paremale}}
 
==Geograafia==
Virumaa piirneb põhjasuunal [[Soome laht|Soome lahega]], ranniku ääres asuvad ida-lääne suunal [[laht|lahed]]: [[Narva laht]], [[Kunda laht]], [[Toolse laht]], [[Rutja laht]], [[Eisma laht]], [[Pedasaare laht]], [[Vergi laht]], [[Käsmu laht]], [[Munga laht]].
==Esiaeg==
==Virumaa muinaskihelkonnad 13. sajandi alguses==
{{Vaata|Eesti esiajalugu}}, ''[[Muinas-Eesti]]'', ''[[Eesti linnuste loend]]'': [[Alulinn]], [[Avispea linnus]], [[Tarvanpää linnus]], [[Äntu linnus]] (Agelinde, Punamäe linnus)
===Virumaa muinaskihelkonnad 13. sajandi alguses===
Ajaloolisse Viru maakonda kuulus [[13. sajand]]il viis [[kihelkond]]a:
*[[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] (''Alentagh'')
*[[Mahu kihelkond|Mahu]] (''Maum'')
*[[Repel]] (''Reppel'')
{{Vaata|Eesti esiajalugu}}, ''[[Muinas-Eesti]]'', ''[[Eesti linnuste loend]]'': [[Alulinn]], [[Avispea linnus]], [[Tarvanpää linnus]], [[Äntu linnus]] (Agelinde, Punamäe linnus)
[[Image:Teutonic_state_1250.png|thumb|250px|Läänemereäärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, [[1225]]-[[1250]]. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas]]
== Virumaa kronoloogiaKeskaeg ==
{{Vaata|Eesti keskaeg}}
=== Taani aeg===
*[[1219]]–[[1220]] – Taani kuningas [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|allutas ja ristis Virumaa alad]] (Vt. [[Taani valdused Eestis]]).
*[[1341]] – novgorodlased põletasid teist korda Narva asula.
*[[1346]] – esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas.
*1346 – Taani kuningas [[Valdemar IV]] müüs peale [[Jüriöö ülestõus]]u oma Eestimaa alad valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega) [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herikel]]ile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need [[1347]] [[LiiviLiivimaa ordu]]le.
 
== Kihelkonnad 13. sajandil ==
* [[Kadrina kihelkond]]
[[Pilt:Ordualad_1346–1558.PNG|thumb|300px|Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558]]
=== [[Vana-Liivimaa]] ===
{{Vaata|Vana-Liivimaa}}
*[[1347]]. – aastal algas Virumaal [[LiiviLiivimaa ordu]] võimuperiood. Moodustati [[Narva foogtkond]], kuhu kuulus ka [[Vaivara kihelkond|Vaivara kihelkonna]] ala.
*1347 – alustas LiiviLiivimaa ordu [[Narva linnus]]e tugevdamist.
*[[1349]] – moodustati [[Vasknarva foogtkond]], samal aastal ehitati kihelkonna maa-alale esimene [[Vasknarva ordulinnus]], kuid [[Pihkva Vürstiriik|pihkvalased]] hävitasid selle sõjakäiguga samal aastal.
*[[1354]] – mainiti ajalooallikates esmakordselt [[Jõhvi kihelkond]]a Virumaa koosseisus.
*[[1367]] – novgorodlased põletasid kolmandat korda Narva.
*[[1407]] – '''[[Liivimaa-Pihkva sõda (1406–1409)]]''', 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstasid palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi.
*[[1427]]–[[1442]] – aastatel ehitas LiiviLiivimaa ordu Vasknarva ordulinnuse endisele kohale üles. Kindlust kutsuti Vastne-Narva, alamsaksa keeles ''Nyslot''. Linnusest sai Vasknarva foogtkonna keskus.
*[[1501]] – '''[[Liivimaa-Moskva sõda]]''', [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vägi, kus oli palju tatarlasi, tungis röövides ja rüüstates Virumaa kaudu Harjumaale. Sõjaväel olid kaasas koerad, et maarahvast metsadest üles otsida. Teine Moskva vägi tegutses samal ajal [[Vana-Liivimaa|Vanal-Liivimaal]]. Kuuenädalase rüüstamise järele hävitati palju majapidamisi ja vähenes kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas märkis ära 40 000 tapetut ja vangivõetut.
*[[1503]] – Rakveres rajati [[frantsisklased|frantsisklaste]] [[Rakvere Püha Mihkli klooster|Püha Mihkli]] [[katoliku kirik Eestis|katoliku kiriku]] [[klooster]],
* [[Rakvere kihelkond]]
[[File:Livonian war map (1570-1577).svg|pisi|300px|Vene tsaaririigi poolt vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577]]
=== [[Liivimaa sõda]] ===
{{Vaata|Eesti varauusaeg}}, ''[[Liivimaa sõda]]''
*1558, [[22. jaanuar]] – '''[[Vene-Liivi sõda]]''', [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vägi tungis põhjas Virumaa ja lõunas [[Vastseliina]] kaudu [[Tartu piiskopkond]]a, rüüsteretk kestis kolm nädalat.
*1558, [[11. mai]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Narva lahing (1558)|Narva]].
*1558, [[6. juuni]] – Moskva tsaaririigi väed vallutasid [[Vasknarva]].
*[[1558]] – Moskva tsaaririigi väed hõivasid Rakvere
*[[1561]], [[4. juuni]] – [[6. juuni]] – andis Viru [[Harju-Viru rüütelkond]] [[Ustavusvanne|ustavusvande]] [[Rootsi]] [[Kuningas|kuningale]] [[Erik XIV]]-le.
*[[1561]], [[1566]] ja [[1571]] – [[katk]]uaastad.
*[[1568]] – [[mõisamehed|mõisameeste]] rüüsteretk Virumaale, [[Rakvere piiramine (1568)|piirati Rakvere linna]] ja põletati maha [[Rakvere]] juures alev ning lahkuti sõjasaagiga
 
=== Rootsi aeg===
{{Vaata|Rootsi aeg}}
*[[1583]], [[10. august]] – Moskva tsaaririik sõlmis Rootsiga kolmeks aastaks [[Pljussa vaherahu]] mille alusel Põhja- ja Lääne-Eesti alad läksid Rootsi kuninga võimu alla.
*[[1591]]–[[1617]] – Narva ja Vasknarva foogtkonnad ühendati [[Narva lään]]iks.
==Virumaa maakonnad 17. sajandi algul==
[[Pilt:Ducatuum Livoniae et Curlandiae Nova Tabula, 1705.jpg|thumb|250px|F. de Witt'i 18.saj alguses avaldatud kaart]]
===[[Rootsi]] valdused===
*[[Alutaguse]]
*Virumaa
* [[Vaivara kihelkond]]
* [[Iisaku kihelkond]] (vaheajaga, täieõiguslikult jälle 19. sajandil)
==Uusaeg==
=== [[Moskva tsaaririik]] ===
{{Vaata|Eesti uusaeg}}
*[[1708]] – [[1722]] – oli Virumaa koos Tartumaaga [[Narva maakond|Narva kreisi]] nime all [[Peterburi kubermang]]u kooseisus, kui vallutatud ala.
=== [[Moskva tsaaririik]] ===
*[[1708]] – [[1722]] – oli Virumaa koos Tartumaaga [[Narva maakond|Narva kreisi]] nime all, [[Moskva tsaaririikMoskva tsaaririigi]] [[Peterburi kubermang]]u kooseisus, kui vallutatud ala.
 
=== [[Venemaa keisririik]] ===
*[[10. september|10. septembril]] [[1721]] – sõlmiti [[Uusikaupunki rahu]], mis lõpetas Põhjasõja. [[Rootsi kuningriik]] loovutas sellega [[Eestimaa kubermang]]u, [[Hiiumaa]], [[Ingerimaa]], [[Liivimaa kubermang]]u ja [[Saaremaa]], [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigile]].
*[[1771]] – [[1919]] – Virumaal moodustati kaks [[praostkond]]a.
*[[1783]] – loodi [[Viru kreis]] ja [[Narva kreis]], kuhu kuulus osa Virumaa maid ja osa Narva jõe taguseid Ingeri alasid.
:[[Iisaku kihelkond]] (''Isaak'') (asutati uuesti 1867. aastal).
</table>
==Uusim aeg==
 
{{Vaata|Eesti uusim aeg}}
===Viru maakond Eesti Vabariigis (1918–1940)===
[[Pilt: Alutaguse.jpg |thumb|300px|Narva-tagune piirkond 1925. aastal]]
Aastatel 1920–1940, piirnes Viru maakond idasuunal 90 km pikkuselt [[Vene NFSV]] ja [[NSV Liit|NSV Liidu]] [[Peterburi kubermang|Peterburi]]/Petrogradi kubermangu ja [[Leningradi oblast]]i, [[Jamburgi maakond|Jamburi]] ja [[Oudova maakond|Oudova maakonnaga]] Eesti ja NSV Liidu piir algas [[Narva laht|Narva lahe]] idakaldal [[Ropša]] küla juurest, [[Peipsi järv]]e kirdekaldal asuva [[Podkustovje]] külani. Idapoolseim Virumaa [[piiripunkt]] asus [[Kobõljak]]i küla lähedal, [[Balti raudtee]] ja [[Narva-Jamburgi kivitee]] vahel, umber 10 km kaugusel [[Narva]] linnast. Läänepool piirdus maakond [[Harju maakond|Harju]] ja [[Järva maakond|Järva maakonnaga]]. Piirijoon Järva maakonnaga oli 88 km pikkune ning algas [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonna]] [[Seli mõis]]a juurest, kulges mööda [[Valgejõgi|Valgejõge]] ja lõppes Harjumaal [[Leppoja]] juures. Edasi kulges piirijoon, Harju maakonnaga 21 km pikkuselt, [[Aaspere vald|Aaspere vallas]] Leppoja juurest [[Munga laht|Munga lahe]] lõunarannal asuva [[Võhusoo]] külani. Lõunasuunal piirnes Viru maakond, [[Tartu maakond|Tartu maakonnaga]] 85 km pikkuse piirijoonega. Peipsi järve looderannikult [[Rannapungerja jõgi|Rannapungerja jõe]] suudmest 3 km võrra lõunapoolt, kuni [[Simuna kihelkond|Simuna kihelkonnas]] voolava [[Seli jõgi|Seli jõeni]]. Lisaks piirnes maakond ka 38,5 km pikkuselt Peipsi järvega ning põhjasuunal 211,8 km pikkuselt [[Soome laht|Soome lahega]], Munga lahest kuni Narva lahe idarannikuni. Maakonna pindala oli 7387,1 km². Maakonna piirides oli lisaks mandrile ka saared: [[Mohni]], [[Vaindloo saar|Stenskäri]], [[Uhtju saared|Uhtja]], [[Ulkari]] ja [[Alvi]] jt.<ref>Virumaa, Maakonna minevikku ja olevikku kajastav koguteos. Koostanud [[Ernst Rosenberg]]. [[Viru Maavalitsus]]e väljaaanne 1924, Rakvere.</ref>.
Anonüümne kasutaja