Claude Lévi-Strauss: erinevus redaktsioonide vahel

 

Tänu strukturaalsele analüüsile saab uurija keskenduda müütide vormile. See võimaldab omavahel kõrvutada suurt müütide hulka, mille vahel me muidu sarnasusi ei märkaks. Müüdid ühendavad endas sünkrooniat ja diakrooniat, [[keel (keeleteadus)|keelt]] ja [[kõne (keeleteadus)|kõnet]], luues teatava „absoluutse objekti” kolmandal tasandil. Seetõttu toimivad müüdid nagu [[noodikiri]], kus on ühtviisi tähtis nii [[noot (muusika)|nootide]] järgnevus ([[meloodia]]) kui ka nende samaaegsus ([[harmoonia (muusika)|harmoonia]]). Lévi-Straussi arvates ongi mõned müüdid üles ehitatud nagu [[sonaat]] või [[sümfoonia]]. Seejuures pole müüdil aga kunagi ühte algupärast versiooni, vaid ta kujutab endast kõigi olemasolevate versioonide summat. Müüt jääb müüdiks seni, kuni teda müüdina tajutakse. Teisest küljest võivad aga müütidena toimida ka ajaloolised sündmused või poliitilised [[ideoloogia]]d.

 

==Raamatud eesti keeles==