Tallinna raekoda: erinevus redaktsioonide vahel

[[2005]]. aastal sai Tallinna raekoda [[Euroopa Liidu Kultuuripärand]]i auhinna, [[Europa Nostra]] medali, mis on Euroopas kõrge tunnustus. 27. juunil [[2006]] [andis vastava aukirja Tallinna raekoja direktorile [[Elvira Liiver Holmström]]ile üle [[Sofía (Hispaania kuninganna)|Hispaania kuninganna Sofia]] [MadriidMadrid]]is toimunud üle-euroopalisel tseremoonial. [[Europa Nostra]] medali andsid 15. septembril [[2006]] Tallinna raekojas toimunud tseremoonial Tallinna linnapeale ja raekojale üle [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Siim Kallas]] ja Europa Nostra nõukogu liige [[Thomas Willoch]].<ref>[http://veeb.tallinn.ee/raekoda/uus/index.php?id=11 Europa Nostra medal Tallina raekojale], veeb.tallinn.ee, vaadatud 28. juuli 2013</ref><ref>[http://www.epl.ee/news/kultuur/tallinna-raekojale-antakse-ule-euroopa-kultuuriparandi-auhind.d?id=51056474 Tallinna raekojale antakse üle Euroopa kultuuripärandi auhind], Eesti Päevaleht, vaadatud 19. juuli 2013</ref>

Hoone ehitati kahekorruseliseks.<ref name="Masso T., 1983, lk 80"/> Ta on piklik, kahekorruseline kellerdatud paekiviehitis. Kõrge [[sadulkatus]]e ja teravnurksete otsaviiludega hoone idafassaadist kerkiv, ülaosas mašikuliitaoliseks friisiks laienev sale kaheksatahuline konsooltorn lõppeb kolmeosalise hilisrenessansliku lahtiste rõdudega tornikiivriga (1627–28, G. Graff, taastatud 1952, arhitekt A. Kukkur).<ref name="Eesti Entsüklopeedia 9 1996"/><ref name="Masso T.,1983, lk 80">Masso T.,1983, lk 80</ref> [[1433]]. aastal parandati tornikiivrit, [[1439]] seati üles kell.<ref name="Masso T., 1983, lk 80"/> Tornikiivri tipus on [[tuulelipp]] "[[Vana Toomas]]” (1530, taastatud 1952).<ref name="Eesti Entsüklopeedia 9 1996"/>

Esimese korruse läänepoolse osa ehituslaad on sarnane tema all asuva keldriruumi omaga - ka selle servjoonvõlve kandsid neli madalat neljatahulist piilarit. Keskajal oli siin arvatavasti niinimetatud kaubasaal, kus tuvustati kaupu, sõlmiti tehinguid jne. Kaubasaalist idapool olev ruum, mille võlvid toetuvad samasugustele neljatahulistele piilaritele, oli keskajal piinakambriks. Põhjapoolsesse müüri ehitatud trepi kaudu oli see ruum ühendatud raesaaliga teisel korrusel, kus keskajal mõisteti kohut. Kahest väiksemast idaosas asuvast ruumist oli lõunapoolne varakambriks, kust ruumi läänemüüris asuva trepi kaudu pääses teisele korrusele linna arvepidamise ruumi (kämmerei). Nagu varakamber, nii on ka sellest põhja pool asetsev ruum kaetud silindervõlviga. Selle ruumi läänemüüris oli ahi (kalorifeer ehk hüpokaust) raesaali kütmiseks sooja õhuga.<ref>Eesti arhitektuuri ajalugu 1965, lk 176-177</ref>

Kodanikesaali seintel hoitakse ka 1547. aastal Hollandist [[Enghien]]i linnast rae poolt tellitud piltvaipupiltvaipade koopiaid, mis kujutavad stseene kuningas Saalomoni elust.

Arvatavasti 1627.-1629. pandi senise gooti teravkiivri asemele hilisrenessanssihilisrenessansi stiilis praegune kiiver. “Ühe märgiga telliskivide järgi võib otsustada, et mitmed fassaaditööd, tornikonsooli ja viilu parandamine, uute dekoratiivsete veesülitite paigaldamine ning siseehitustööd toimusid kõik umbes ühel ajal või vähemalt järjest,” rääkis Teddy Böckler. “Nähtavasti 1630. ja 1650. aasta vahel ehitati ka suurde saali piilarite vahele vaheseinad ning konsoolide kõrgusele vahelagi. Nende väikeste kambrite kütmiseks oligi vaja ehitada ahjud ja korstnajalad."<ref name="Tallinna raekojas kukkus lagi sisse">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tallinna-raekojas-kukkus-lagi-sisse.d?id=5552407 Tallinna raekojas kukkus lagi sisse], Delfi, 17. aprill 2003</ref> Vanasti polnud majadel maapinnani ulatuvaid vihmaveeranne. Nende asemel kaunistasid katuseräästaid enamasti lohepeakujulised kivist või rauast veesülitid, mille ülesandeks oli vesi majaseinast eemale juhtida.<ref name="lemill.net"/> Üheaegselt torni lõpetamisega sepistas vasksepp [[Daniel Pöppel]] raekojale lohepeadest vaskplekist veesülitid.<ref name="Masso T.,1983, lk 80"/><ref name="Rannu J., 1983, lk 35"/> Praegu on need raekojas ilu pärast.

Plaaniti suurremonti. Algselt oli plaanis ka põranda-remontpõrandaremont ning suuremahulised renoveerimitööd. Taheti asendada dolomiidist põrandaplaadid paekiviga. Lisaks oli kaevetöödega plaanis avada põrandaalune drenaaž, et selle olukorda uurida, samuti kavatseti eeldatavaid leide külastajatele eksponeerida. Rahapuuduse tõttu ettevõtmise mastaap vähenes. Remont toimus keldrisaalis, kuid üritusi ei toimunud ka ülemises saalis ehitustolmu ning segava müra tõttu. Keldri seinad ning kamin olid niiskuse tõttu pudedaks muutunud ning lagunema hakanud. Keldri lagi puhastati koorunud ja mustunud lateksvärvist ning värviti lubivärviga üle. Lisaks tehti remonti ka ülemise korruse töötajate ruumis, mis said uue korraliku mööbli ning valgustuse, mis enne remonti veel jättis ruumid liiga hämaraks.