Bogislaus von Rosen: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Bogislaus von Rosen.jpg|pisi|Bogislaus von Rosen]]
[[Pilt:RosenKaltenbrunnWappen.jpg|pisi|Rosenite suguvõsavapp]]▼
'''Bogislaus von Rosen''' ([[1572]]– 4. detsember [[1658]] Tallinn) oli saksa päritolu Rootsi kuningriigi riigimees ja majandustegelane. [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], [[Lehmja mõis|Lehmja]], [[Karinu mõis|Karinu]], [[Viisu mõis|Viisu]], [[Väinjärve mõis|Väinjärve]] ja [[Domassova mõis]]nik, Koporje ja Jamburgi asehaldur. Eestimaa [[Rosen (valge)|valgete Rosenite]] suguvõsa asutaja.
==Elulugu==
Bogislaus Rosen, kasutatud ka nimekuju ''Bugislaus Rosen'' oli pärit Põhja-Saksamaalt, [[Pommeri]]st ning tegutses Tallinnas eduka kaupmehena ning kuulus ka Tallinna [[Mustpeade vennaskond]]a. Bogislaus Rosen oli väga rikas ning andis sõdade tõttu pidevas rahahädas olnud Rootsi [[Kroon (institutsioon)|kroon]]ile laene ja kujunes nii üheks suurimaks Rootsi riigi võlausaldajaks.
[[Pilt:Koropye fortress entrance.jpg|pisi|Koporje kindlus]]▼
[[1617]]. aastal tõstis kuningas [[Gustav II Adolf]] ta aadliseisusesse, et vahet teha [[Vana-Liivimaa]]l juba varem tuntud [[Rosen]]ite aadlisuguvõsaga, lisati nimele täiendavalt „weiss” (valge) ning Bogislaus von [[Rosen (valge)|Rosen]]i vapil on kujutatud valged (hõbedased) [[roos]]id.
11. rida ⟶ 10. rida:
Bogislaus von Rosen oli Koporje ja Jamburgi asehaldur aastatel 1620–1636.
▲[[Pilt:Koropye fortress entrance.jpg|pisi|Koporje kindlus]]
[[1620]]. aastal pikendati tema [[rendileping]]ut piirkonnale ja von Rosen sai rendile ka [[Kingissepp|Jaama]] ja [[Ivangorodi lään]]i ja ta nimetati [[Koporje]] (ja [[Jama]]) lääni [[asehaldur]]iks (''Statthalter'').
[[Pilt:Roseni kabeli ehissein.jpg|pisi|Rosenite kabeli ehissein]]
Bogislaus von Rosen kinkis Tallinna [[Niguliste kirik]]ule [[kantsel|kantsli]] koos oma väikese [[epitaaf]]iga ning suure epitaafi. Ta maeti 1651 Niguliste kiriku [[kooriruum]]i peaaltari kõrvale. 1651. aastal rajati kirikusse Rosenite hauakabel, mille ees paiknes puidust ehissein, mis oli ka ühtlasi ukseks hauakambrisse. Kabeli asukohas paikneb praegu garderoobi viiv trepp, ehissein on eksponeeritud trepi kõrval.
==Valdused Eestimaal==
▲[[Pilt:RosenKaltenbrunnWappen.jpg|pisi|Rosenite suguvõsavapp]]
Lisaks valitsetavatele piirkondadele omas ta ka isiklikku omandit – [[6. aprill]]il [[1620]] [[Norrköpingi riigipäev]]a otsuse alusel läänistatud (s.o [[meeslään]]i vormis) [[Jõelähtme mõis]]a, [[Jõelähtme|küla]] ja veskit, [[Kaaruka]] ja [[Valaste]] küla. 4. märtsil [[1633]]. aastal omandas Rosen [[Viisu]], [[Vedruka]], [[Silmsi]], [[Seliküla]] ja [[Ämbra]] külad. Hiljem omandas Bogislaus Rosen veel 1640. aastal maid Oeti ja Jõelähtme külad, hilisema [[Roosna-Alliku mõis]]a (''Kaltenbrunn'') valdused moodustusid küladest, mille ta järgemööda omandas: [[Kuksemägi]], [[Kaguvere]], [[Jõelähtme]], [[Kihme]], [[Kaaruka]], [[Valaste]], [[Härjapea]] ja [[Oeti]]. Lisaks Roosna-Allikule kuulusid Bogislaus Rosenile Eestimaal veel [[Lehmja mõis|Lehmja]]<ref>[http://www.mois.ee/harju/lehmja.shtml Lehmja mõis]</ref>, [[Karinu mõis|Karinu]], [[Viisu mõis|Viisu]] ja [[Väinjärve mõis|Väinjärve]], [[Silmsi mõis]]. B. Rosenile kuulus Eesimaal ostetud ja riigi poolt võlgade katteks antud 26 küla 338 [[adramaa]]ga.
Von Roseni järgi sai ka algne Kaltenbrunni mõis eestikeelse nimetuse [[Roosna-Alliku]].
==Perekond==
30. rida ⟶ 29. rida:
*Maria Magdalena von Rosen (–~1692)
*Margareta von Rosen (−1645), abiellus 1631. aastal Koporjes Peder Larsson Alebäck Örneklouga
==Viited==
{{viited}}
| |||