Nüüdisaegsed olümpiamängud: erinevus redaktsioonide vahel

Olümpiamänge on läbi aegade kasutatud [[poliitika|poliitiliste]] [[ideoloogia]]te levitamiseks. [[Kolmas Riik|Natsi-Saksamaa]] soovis [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aasta olümpiamängude]] korraldamisega näidata, et [[natsionaalsotsialism]] on heasoovlik ja [[rahu]]armastav ideoloogia, kuid kasutas olümpiamänge hoopis [[aarja rass]]i üleoleku rõhutamiseks.<ref>Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 107. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> Kuigi Saksamaa oli Berliini olümpiamängude kõige edukam maa, varjutasid natsi[[propaganda]] sõnumit neli kuldmedalit võitnud [[afroameeriklased|afroameerika]] [[kergejõustik]]lane [[Jesse Owens]] ja [[Ungari]] [[juudid|juudi]] [[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]] [[Ibolya Csák]].<ref>Findling, John E.; Pelle, Kimberly D. (2004). "Encyclopedia of the Modern Olympic Movement", lk 111–112. Westport CT: Greenwood Press. ISBN 978-0-313-32278-5</ref> [[Nõukogude Liit]], kes ei osalenud olümpiamängudel kuni [[1952. aasta suveolümpiamängud|1952. aasta Helsingi suveolümpiamängudeni]], korraldas selle asemel alates [[1928]]. aaastast [[NSV Liidu Rahvaste Spartakiaad|NSV Liidu Rahvaste spartakiaate]]. Kahe [[Esimene maailmasõda|Esimese]] ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] vahelisel ajal [[1920. aastad|1920.]] ja [[1930. aastad|1930. aastatel]], soovides luua "[[väikekodanlane|väikekodanlikele]]" olümpiamängudele alternatiivspordipidustusi, korraldasid mitme riigi (sh [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]]) [[kommunism|kommunistlikud]] ja [[sotsialism|sotsialistlikud]] organisatsioonid [[tööliste olümpiamängud|tööliste olümpiamänge]].<ref>"Spartakiads". Sovetskaya Entsiklopediya. Vol. 24 (osa 1), lk 286. Moskva. 1976.</ref><ref>Roche, Maurice (2000). "Mega-Events and Modernity", lk 106. New York: Routledge, Taylor & Francis Group. ISBN 978-0-415-15711-7</ref> Alates [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastast]] kujunes NList olümpiamängudel ülevõim, kelle olümpiavõite kajastati laialt meedias.<ref>{{cite journal |url=http://www.la84foundation.org/OlympicInformationCenter/OlympicReview/1974/ore84/ore84k.pdf |title=The USSR and Olympism |journal=Olympic Review |publisher=Rahvusvaheline Olümpiakomitee |issue=84 |pages=530–557 |year=1974 |month=oktoober |format=PDF |accessdate=4. mai 2009}}</ref>

[[FilePilt:Three Proud People.jpg|thumbpisi|[[1968. aasta suveolümpiamängud|1968. aasta]] protestiaktsiooni kujutav seinamaaling [[Sydney]]s [[Newtown]]is]]

[[FilePilt:Marathon Hicks1904.jpg|thumbpisi|[[Thomas J. Hicks|Thomas Hicks]] jooksmas [[maraton]]i [[1904. aasta suveolümpiamängud|1904. aasta olümpiamängudel]]]]