Erinevus lehekülje "Juunipööre" redaktsioonide vahel

[[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirik]]u juures, kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Esimesena asus veoauto katusele ametiühingu esindaja [[Oskar Pärn]], kes andis ülevaate tööliste nõudmistest ning tervitas ja avaldas tunnustust Nõukogude Liidu valitsusele, sõjaväele ja nende juhtidele [[Stalin]]ile, [[Molotov]]ile, [[Vorošilov]]ile ja teistele. Kõnet katkestasid korduvad kiiduavaldused ja elaguhüüded. Seejärel sai tervituseks sõna [[Punaarmee]] esindaja, kes tõi Punaarmeelt tervitusi Eesti rahvale. Kõnet katkestasid sagedased kiiduavaldused.<ref name="Vabaõhu-miiting Vabadusväljakul">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Vabaõhu-miiting Vabadusväljakul (21.06.1940)] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref> Ümber auto patrullisid Punaarmee relvastatud sõdurid. [[Kaarli puiestee]] otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes [[rood]] punaväelasi.
 
Pärast sõnavõttude lõppu lauldi [[Internatsionaal (laul)|Internatsionaali]] ja siirduti rongkäigule, liikudes Kaarli puiesteelt üle [[Toompea]] marsruudil: [[Pikk jalg]], [[Pikk tänav]], [[NSV Liidu saatkond Eestis|NSV Liidu saatkonna]] hoone, [[Mere puiestee]] ja sealt [[Kadrioru loss]]i ette. Hüüti eesti ja venekeelseid loosungeid, mis kiitsid [[Stalin]]itStalinit.
 
Kadrioru lossi väravast siseneti lauldes ja hurraa! hüüdes seltsimeestele Stalinile, Molotovile ja Vorošilovile. Lossi ette rivistunult hüüti veel kolm korda: "Tovarištšu Stalinu ura!". Rongkäigu lipud ja loosungid, arvult 40–50, paigutati otse lossirõdu vastu, peale ühe sinise erandi, olid kõik punased. Rongkäigu sissevoolamine vältas 24 minutit. Lossi ees oli koos 6000–7000 meeleavaldajat.<ref name="Kadrioru lossi ees" />
 
Lossi rõdule ilmusid rongkäigulistega rääkima Vabariigi President [[Konstantin Päts]], Sõjavägede Ülemjuhataja [[Johan Laidoner]] ja käsundusohvitser [[kolonel]] [[Herbert Grabbi]]. Pärast korduvaid vahelehüüdeid ja mahakarjumist pöördus Vabariigi President ühes oma kahe saatjaga rõdult tagasi lossi sisemusse, et meeleavaldajate esindajatega nelja silma all läbi rääkida.
 
Vahepeal algasid kõned lossiesisel platsil. Nõuti uue valitsuse loomist, kes ausalt täidaks vastastikuse abistamise pakti. Punaarmeele saadeti tervitusi ja avaldati tänu. Nõuti "kõige kategoorilisemalt" poliitiliste vangide kohest vabastamist ja hüüti: "Elagu suur Stalin, kes on viinud õitsengule sadade miljonite inimeste elu! Elagu Stalini põhiseadus, kõige demokraatlikum põhiseadus maailmas!" Lõpetuseks lasti kõlada kolmekordne elagu! Stalinile. Teine kõneleja hüüdis: "20 aastat on Eesti tööline selga küürutanud, kuid sellel on tänaseks lõpp – vanad ajad ei tule enam kunagi tagasi!" ja kutsus üles: "Asume homme oma tööpinkide juurde, kust me tulime. Maailm seisab ülal tööliste õlgadel. See maailm kuulub meile! Tervitame enne lahkumist Nõukogude Liidu juhti Stalinit!" Hüüti kolmekordne hurraa! ja plaksutati käsi, hüüti elagu! veel teistele Nõukogude Liidu juhtidele.<ref name="Kadrioru lossi ees">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Kadrioru lossi ees (21.06.1940)] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
Presidendi juurde saadetud delegatsioon tuli tagasi teatega, et vangid on lubatud vabastada harilikus seaduslikus korras, kui nad esitavad vastavad palved, mis tulevad läbivaatamisele ja otsustamisele. Meeleavaldajaid jäid kohese vabastamise nõudmise juurde ja suundusid [[Keskvangla]] juurde.<ref name="Kadrioru lossi ees" />
 
;Tartus
[[Tartu]] linna ettevõtetes ja asutustes hakkasid alates kella kaheksast hommikul ringi käima end tööliste ühisuste keskliidu esindajaiks nimetavad isikud, kes kutsusid kõiki rongkäigule ja keelasid töölehakkamise. Mittetulijaid ähvardati kohelda reeturitena. Rongkäigus, mis kogunes [[Tähe tänavaltänav]]al Tartu tööliste ühisuste keskliidu maja juures, liiguti pärastlõunal läbi linna raekoja ette, kus peeti koosolek. Raekoja ees oleval autol, mis oli punaste lippude ja loosungitega ümbritsetud, esinesid kõnedega Tartu tööliste ühisuste keskliidu esimees [[Kristjan Jalak]], siis [[Neeme Ruus]], [[Paul Keerdo]], Hirsch, mag [[Harald Haberman]], Lepik ja dr [[Viktor Hion]].<ref name="Tööliste" /> K. Jalak märkis muuseas, et 21 aastat on haritlaskond ja tööliskond nõudnud vabadust, kuid seda ei ole saadud. Tänu Punaarmeele oleme kaitstud välissurve eest ja hoitud eemale sõjast. N. Liidu valitsus armastab rahu. Järgmisena kõneles N. Ruus, kes esitas resolutsioonid, mis tulid hääletamisele. Resolutsioonides nõuti uue valitsuse ametisse astumist, kaitseliidu väljajuurimist, uusi sotsiaalreforme ja nii edasi. Veel võtsid sõna P. Keerdo ja teised. Hiljem siirdus rongkäik [[Tähtvere park]]i, kus jätkati koosolekut ja oodati uue valitsuse moodustamise teadet.<ref name="Tööliste">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Tööliste rongkäik ja koosolek Tartus] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
 
;Pärnus
[[Pärnu]]s toimus töölisorganisatsioonide rongkäik läbi linna kella viie paiku. [[Lõuna tänav (Pärnu)|Lõuna tänava]] kogunemispunktist mindi punaste lippude ja orkestri saatel Vabadusväljakule, kus kõnelesid töölisühingute tegelased Tamm ja [[Boris Kumm|Kumm]]. Sündmust jälgis palju rahvast. Punaste loosungite all võeti vastu samad resolutsioonid, nagu teisteski linnades. Ühtlasi öeldi tervitusi Punaarmeele. Rongkäigu lõppedes mindi tagasi töölismajja.<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Meeleavaldused Pärnus] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
 
Mõnedes teistes linnades toimusid rongkäigud 22. juunil.<ref name="Meeleavaldused 21. juuni 1940">[http://et.wikisource.org/wiki/Meeleavaldused_21._juuni_1940 Meeleavaldused 21. juuni 1940] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>.
Anonüümne kasutaja