Erinevus lehekülje "Tuul" redaktsioonide vahel

Lisatud 13 baiti ,  6 aasta eest
P
parandasin skripti abil kriipsud
P
P (parandasin skripti abil kriipsud)
{{See artikkel|räägib liikuvast õhust; Mongoolias voolava jõe kohta vaata artiklit [[Tuul (jõgi)]].}}
[[Pilt:Vind i vand.jpg|pisi|Tuule jälg lombil]]
'''Tuul''' on looduslikel põhjustel liikuv õhk.
 
[[Maa (planeet)|Maa]]l peetakse tuuleks looduslikel põhjustel liikuvat [[õhk]]u. Spetsiifilisema meteoroloogilise tähenduse kohaselt on tuul õhk, mis liigub paralleelselt Maa pinnaga. [[Kosmos]]es esineb [[päikesetuul]] ja planeetide tuul. Tuult klassifitseeritakse selle kiiruse, põhjustajate, asukoha ja efekti põhjal. Kõige tugevamad tuuled meie [[päikesesüsteem]]is esinevad [[Neptuun]]il ja [[Saturn]]il.<ref>{{cite journal|title=Cassini Imaging Science: Initial Results on Saturn's Atmosphere|year=2005|journal=Science|volume=307|pages=1243–1247|doi=10.1126/science.1107691|author=C.C. Porco ''et al.''|pmid=15731441|issue=5713|bibcode = 2005Sci...307.1243P}}</ref><ref name=elkins-tanton>{{cite book|author=Linda T. Elkins-Tanton|year=2006|title=Uranus, Neptune, Pluto, and the Outer Solar System|publisher=Chelsea House|location=New York|pages=79–83|isbn=0-8160-5197-6}}</ref>
 
[[Meteoroloogia]]s kasutatakse tuulte iseloomustamiseks nende tugevust ja suunda kust tuul puhub. Lühiajalisi tuule kiiruse tõusmisi nimetatakse [[puhang]]uteks ning pikemalt (umbes üks minut) kestvaid tuule kiiruse tõusmisi nimetatakse [[pagi]]deks. Sõltuvalt tuule tugevusest on püsivatel tuultel erinevad nimetused: [[briis]], [[torm]], [[orkaan]] ja [[taifuun]]. Kaks kõige põhilisemat tegurit, mis põhjustavad [[atmosfääri tsirkulatsioon]]i on õhu erinev soojenemise kiirus [[ekvaator]]il ja [[poolus]]tel ning planeedi pöörlemine ([[Coriolisi efekt]]).
 
Tuul on inimajaloos erilisel kohal. See on loonud transpordi viise ning rikastanud energia saamise võimalusi. Tuule abil seilavad purjelaevad üle Maa. Samuti kasutatatkse [[kuumaõhupall]]ide juhtimiseks vertikaalset ja horisontaalset õhu liikumist. Tugevad tuuled aga võivad tekitada looduses suuri kahjustusi ning hävitada inimese materiaalset vara.
 
Tuuled võivad kujundada maastikke erinevate protsesside toimel. Tuulel on [[Erosioon|erodeeriv]] võime. Erosiooniga murrab tuul lahti osakesi ning moodustab nendega uusi maastike ning viljakaid pindu, näiteks [[löss]]e. Tuul võib [[kõrb]]etes liigutada tohutuid koguseid liiva ühest paigast teise. Tuule positiivseks omaduseks looduses on [[tuullevi]], mis võimaldab taimedel paljuneda. Teisalt võib tuul teha palju kahju metsatulekahju korral. Samuti on tuulel madalate temperatuuride juures negatiivne mõju karja pidamisele ning [[metsloom]]adele. Tuul mõjutab ka metsloomade jahtimisstrateegiaid.
 
==Põhjus==
[[Anemohooria]]ks ehk tuulleviks nimetatakse ühte primitiivsemat seemnete levimise viisi. Olenevalt taime liigist võib juba õrna tuule korral seeme hõljuda õhus või liikuda mööda maad.<ref>{{cite book|coauthors=J. Gurevitch, S. M. Scheiner, and G. A. Fox|year=2006|title=Plant Ecology, 2nd ed|publisher=Sinauer Associates, Inc., Massachusetts}}</ref> Klassikaliseks näiteks võib tuua [[võilill]]e. Võilille seemne külge ühendatud sulgjas [[pappus]] aitab sellel läbida pikkasid vahemaid. Kuid tuulel on ka taimede kasvule ja levikule piirav mõju. [[Rannik]]ul, kus puhub tihti tugev tuul, on puud tunduvalt lühemad kui sisemaal. Tuul murrab ümber puid ning pühib minema õhukesed mullakihid, kuhu taimed kinnituda võiksid.<ref>{{cite journal|url=http://pubs.aina.ucalgary.ca/arctic/Arctic58-3-286.pdf|title=Wind-Conditioned 20th Century Decline of Birch Treeline Vegetation in the Swedish Scandes|journal=Arctic |volume= 58|issue= 3|year= 2005|pages=286–294|author=Leif Kullman}}Välja otsitud 2012-10-06</ref>
 
Madal temperatuuri ja tugeva tuule koosmõjul muutub [[veis]]e - ja [[lammas|lambakarja]] karvkatte kasutuks.<ref>{{cite journal|url=http://www.journalofanimalscience.org/content/40/1/161.full.pdf|pmid=1110212|title=Wind Chill Effect for Cattle and Sheep|author=D. R. Ames and L. W. lnsley|journal=Journal of Animal Science|volume= 40|issue=1|year=1975|pages=161–165}} Välja otsitud 2012-10-06</ref> [[Keiserpingviin]]id [[Antarktika]]s moodustavad külma ja tuule üleelamiseks kobaraid, kus pidevalt vahetatakse välimisi [[pingviin]]e välja sisemiste vastu. See aitab hoida soojuse kaost kokku kuni 50%.<ref>{{cite web|url=http://www.aad.gov.au/default.asp?casid=6216|title=Adapting to the Cold|author=Australian Antarctic Division|accessdate=2012-10-06|date=2008-12-08|publisher=Australian Government Department of the Environment, Water, Heritage, and the Arts Australian Antarctic Division}}</ref> Lisaks jahutavale toimele kannab tuul endaga kaasa lõhna ja heli. Ülestuult asuvat saaklooma või kiskjat on parem haista ja kuulda ning allatuult halvem. Näiteks [[vapiti]] ehk kanadahirv võib vastutuult asuvat röövlooma haista juba 800 meetri kauguselt.
 
{{Commons|Wind}}
16 903

muudatust