Erinevus lehekülje "Juunipööre" redaktsioonide vahel

Parandatud ja täiendatud
(Parandatud ja täiendatud)
(Parandatud ja täiendatud)
{{ToimetaAeg|kuu=aprillseptember|aasta=20092013}}
{{Mall:Sõjaline konflikt
|konflikt = Eesti okupeerimine ja annekteerimine Teises maailmasõjas [[NSV Liit|NSV Liidu]] poolt
|kaotused3 = Territooriumi, rahvastikku, kultuurielu, keskkonda ja majandust hõlmavad kaotused ja kahjud aastatel 1940–1941 <ref>[http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/ValgeRaamat.pdf Valge raamat. Eesti rahva kaotustest okupatsioonide läbi 1940–1991] www.riigikogu.ee (vaadatud 01.09.2013)</ref>
}}
'''Juunipööre''' oli [[21. juuni]]l [[1940]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt korraldatud [[riigipööre]] [[Eesti]]s [[21. juuni]]l [[1940]], mille tulemusel astus ametisse [[Johannes Varese valitsus|Johannes Varese "rahvavalitsus"]]. [[21. juuli]]l [[1940]] võttis vastvalitud [[II Riigivolikogu]] vastu deklaratsiooni riigivõimust Eestis, millega Eesti kuulutati [[Eesti NSV|nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks]].<ref name="Deklaratsioon">[http://et.wikisource.org/wiki/Deklaratsioon_Eesti_kuulutamisest_n%C3%B5ukogude_sotsialistlikuks_vabariigiks Deklaratsioon Eesti kuulutamisest nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks]</ref>
{{Sisukord paremale}}
==Eellugu==
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkedes otsustas Eesti sõjast eemale jääda ja olla neutraalne. [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i nägisalaprotokollid nägid ette paraku midagi muud. [[Orzeł|Orzełi intsidenti]] ettekäändeks tuues süüdistas [[NSV Liit]] Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva [[Poola]] abistamises, [[neutraliteet|neutraliteedi]] rikkumises ja võimetuses ennast sõja tingimustes kaitsta. [[24. september|24. septembril]] [[1939]] nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepingu]] – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja [[28. september|28. septembril]] kirjutati lepingule alla. [[29. september|29. septembril]] rääkis [[Konstantin Päts]] raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi.<ref name="Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_riik_on_niisama_kindel_nagu_ennegi K. Pätsi raadioesinemine], [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]] 1. oktoober 1939</ref>
 
[[24. september|24. septembril]] [[1939]] nõudis NSV Liit Eestilt ultimatiivselt [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|vastastikuse abistamise pakti – nn baaside lepingu]] – allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Eesti alistus ja [[28. september|28. septembril]] kirjutati lepingule alla. [[29. september|29. septembril]] rääkis [[Konstantin Päts]] raadiokõnes, et baaside leping on igati Eesti neutraliteedi huvides ja Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi.<ref name="Eesti riik on niisama kindel nagu ennegi">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_riik_on_niisama_kindel_nagu_ennegi K. Pätsi raadioesinemine] [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]], 1. oktoober 1939.</ref> Pärast baaside lepingu sõlmimist lahkus ametist senine peaminister [[Kaarel Eenpalu]] ja 12. oktoobril astus ametisse uus [[Jüri Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] eesotsas professor [[Jüri Uluots]]aga.
Pärast baaside lepingu sõlmimist lahkus ametist senine peaminister [[Kaarel Eenpalu]] ja 12. oktoobril astus ametisse uus [[Jüri Uluotsa valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]] eesotsas professor [[Jüri Uluots]]aga. Nõukogude Liidu valitsuse kutsel külastas Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] [[7. detsember|7. detsembril]] [[1939]] [[Moskva]]t. Seal kinnitas [[Stalin]] taas Balti riikide puutumatust. Laidoner rääkis oma sõitu tutvustavas raadiokõnes: ''Ma võin tõendada, et minu külaskäik Moskvasse andis minule veel kord kindla tõenduse selles, et meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti N. Liiduga. Sellega hoidsime ära sõjalise kokkupõrke võimaluse N. Liiduga ja — mis veel tähtsam — meil on rohkem kindlustatud võimalus jääda välja praeguse suure Euroopa sõjakeerisest ja tulevikus võime elada rahus oma suure idanaabriga.''<ref name="Kindral J. Laidoneri kõne raadios">[http://et.wikisource.org/wiki/S%C3%B5jav%C3%A4gede_%C3%BClemjuhataja_vastuv%C3%B5tt_Moskvas Eestile ei ole N. Liidu poolt esitatud mingeid nõudmisi], Päevaleht, 17. detsember 1939</ref>
[[File:SovietBlockade1940.jpg|pisi|Nõukogude sõjalaevastiku [[Balti laevastik]]u operatiivplaan Eesti blokeerimiseks 1940. aastal.]]
 
Pärast baaside lepingu sõlmimist lahkus ametist senine peaminister [[Kaarel Eenpalu]] ja 12. oktoobril astus ametisse uus [[Jüri Uluotsa valitsus|Eesti Vabariigi valitsus]] eesotsas professor [[Jüri Uluots]]aga. Nõukogude Liidu valitsuse kutsel külastas Eesti Sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] [[7. detsember|7. detsembril]] [[1939]] [[Moskva]]t. Seal kinnitas [[Stalin]] taas Balti riikide puutumatust. Laidoner rääkis oma sõitu tutvustavas raadiokõnes: ''Ma võin tõendada, et minu külaskäik Moskvasse andis minule veel kord kindla tõenduse selles, et meie oleme targalt toiminud, kui sõlmisime vastastikuse abistamise pakti N. Liiduga. Sellega hoidsime ära sõjalise kokkupõrke võimaluse N. Liiduga ja — mis veel tähtsam — meil on rohkem kindlustatud võimalus jääda välja praeguse suure Euroopa sõjakeerisest ja tulevikus võime elada rahus oma suure idanaabriga.''<ref name="Kindral J. Laidoneri kõne raadios">[http://et.wikisource.org/wiki/S%C3%B5jav%C3%A4gede_%C3%BClemjuhataja_vastuv%C3%B5tt_Moskvas Eestile ei ole N. Liidu poolt esitatud mingeid nõudmisi], Päevaleht, 17. detsember 1939.</ref>
[[14. juuni]]l [[1940]] alustas Nõukogude Liit Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. [[16. juuni]]l [[1940]] väitis Nõukogude Liit, et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest ning nõudis täiendavate väekontingentide maalelubamist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. 17. juuni varahommikul algas lisavägede sisenemine Eestisse.<ref name="Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga">[http://et.wikisource.org/wiki/Uus_kokkulepe_N%C3%B5ukogude_Liiduga Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga], Päevaleht, 18. juuni 1940</ref> Eriprotokoll Punaarmee täiendavate väekontingentide sisselubamiseks allkirjastati Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri ja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] ülema armeekindral [[Kirill Meretskov]]i poolt samal päeval kell 15 tagantjärele. Selle eesmärgiks oli Nõukogude Liidu soov näidata Eesti okupeerimist seadusliku sammuna. Uute nõudmiste kohaselt esitas [[Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] kohe lahkumispalve, mille [[Vabariigi President]] Konstantin Päts vastu võttis, astudes ühtlasi viivitamata samme uue valitsuse kujundamiseks.<ref name="Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_tegutseb_k%C3%B5iges_oma_p%C3%B5hiseaduslikus_korralduses Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne Päevaleht] 19. juuni 1940</ref>
 
[[14. juuni]]l [[1940]] alustas Nõukogude Liit Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. [[16. juuni]]l [[1940]] väitis Nõukogude Liit, et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest ning nõudis täiendavate väekontingentide maalelubamist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. [[17. juuni]] varahommikul algas lisavägede sisenemine Eestisse.<ref name="Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga">[http://et.wikisource.org/wiki/Uus_kokkulepe_N%C3%B5ukogude_Liiduga Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga] Päevaleht, 18. juuni 1940.</ref>
== Juunipöörde eel ==
===19. juuni ===
 
[[14. juuni]]l [[1940]] alustas Nõukogude Liit Eesti, [[Läti]] ja [[Leedu]] õhu- ja mereblokaadi. [[16. juuni]]l [[1940]] väitis Nõukogude Liit, et Eesti ei pea kinni vastastikustest lepingutest ning nõudis täiendavate väekontingentide maalelubamist ja nõukogudemeelse valitsuse ametisse seadmist. 17. juuni varahommikul algas lisavägede sisenemine Eestisse.<ref name="Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga">[http://et.wikisource.org/wiki/Uus_kokkulepe_N%C3%B5ukogude_Liiduga Uus kokkulepe Nõukogude Liiduga], Päevaleht, 18. juuni 1940</ref> Eriprotokoll Punaarmee täiendavate väekontingentide sisselubamiseks allkirjastati Eesti sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri ja [[Leningradi sõjaväeringkond|Leningradi sõjaväeringkonna]] ülema armeekindral [[Kirill Meretskov]]i poolt samal päeval kell 15 tagantjärele. Selle eesmärgiks oli Nõukogude Liidu soov näidata Eesti okupeerimist seadusliku sammuna. Uute nõudmiste kohaselt esitas [[Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] kohe lahkumispalve, mille [[Vabariigi President]] Konstantin Päts vastu võttis, astudes ühtlasi viivitamata samme uue valitsuse kujundamiseks.<ref name="Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne">[http://et.wikisource.org/wiki/Eesti_tegutseb_k%C3%B5iges_oma_p%C3%B5hiseaduslikus_korralduses Peaminister prof. J. Uluotsa raadiokõne] Päevaleht], 19. juuni 1940.</ref>
[[19. juuni]]l [[1940]] saabus [[Tallinn]]a<ref>[[Erich Kaup]], [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KaupErich_Andrei_Zdanovist_II_TUNA2005_3.pdf Andrei Ždanovist ja tema missioonist Eestisse 1940. aasta suvel II], Tuna, 2005/3 lk 75–83</ref> [[ÜK(b)P Keskkomitee]] sekretär ja [[ÜK(b)P Leningradi linna ja oblastikomitee]] 1. sekretär [[Andrei Ždanov]], kes külastas president [[Konstantin Päts]]i ja kohtus Tallinnas viibivate [[Punaarmee]] juhtidega<ref name="Ždanov saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/%C5%BDdanov_saabus_Tallinna Ždanov saabus Tallinna]</ref>. Samuti kohtus ta 19. ja 20. juunil Tallinnasse välja kutsutud [[Maksim Unt]]iga, kellele tehti ettepanek hakata [[Johannes Varese valitsus|uues valitsuses]] siseministriks ja anti käsk organiseerida üle Eesti rahvakogunemised nõudega valitsus välja vahetada. Kohapealsetest NSV Liidu esindajatest võttis riigipöörde juhtimisest ja selles osalejate instrueerimisest osa [[NSV Liidu saatkond Eestis|NSV Liidu saatkonna]] kaubandusnõunik ja hilisem saadik Eestis [[Vladimir Botškarjov]]<ref>Семиряга Михаил Иванович, [http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html Тайны сталинской дипломатии 1939—1941. 1940 год в Эстонии. Документы и материалы. Таллинн, 1989. С. 1ll—l12 ]</ref>.
 
==Ettevalmistused==
Õhtul andis sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] kõrgemate Nõukogude Liidu sõjaväejuhtide auks Ohvitseride Keskkogu kasiinos õhtueine.<ref name="Punaarmee saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/Punaarmee_saabus_Tallinna Punaarmee saabus Tallinna]</ref>
[[File:SovietBlockade1940.jpg|pisi|Nõukogude sõjalaevastiku [[Balti laevastik]]u operatiivplaan Eesti blokeerimiseks 1940. aastal.]]
===;19. juuni ===
[[19. juuni]]l [[1940]] saabus [[Tallinn]]a<ref>[[Erich Kaup]],. [http://riigi.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KaupErich_Andrei_Zdanovist_II_TUNA2005_3.pdf Andrei Ždanovist ja tema missioonist Eestisse 1940. aasta suvel II], Tuna, 2005/3, lk 75–83.</ref> [[ÜK(b)P Keskkomitee]] sekretär ja [[ÜK(b)P Leningradi linna ja oblastikomitee]] 1. sekretär [[Andrei Ždanov]], kes külastas president [[Konstantin Päts]]i ja kohtus Tallinnas viibivate [[Punaarmee]] juhtidega<ref name="Ždanov saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/%C5%BDdanov_saabus_Tallinna Ždanov saabus Tallinna] Lääne Elu, 21. juuni 1940, nr 72, lk 1.</ref>. Samuti kohtus ta 19. ja [[20. juuniljuuni]]l TallinnasseTallinna välja kutsutud [[Maksim Unt|Maksim Undiga]]iga, kellele tehti ettepanek hakata [[Johannes Varese valitsus|uues valitsuses]] siseministriks ja anti käsk organiseerida üle Eesti rahvakogunemised nõudega valitsus välja vahetada. Kohapealsetest NSV Liidu esindajatest võttis riigipöörde juhtimisest ja selles osalejate instrueerimisest osa [[NSV Liidu saatkond Eestis|NSV Liidu saatkonna]] kaubandusnõunik ja hilisem saadik Eestis [[Vladimir Botškarjov]]<ref name="Semirjaga">Семиряга Михаил Иванович,. [http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html ''Тайны сталинской дипломатии 1939—1941. 1940 год в Эстонии. Документы и материалы.'' Таллинн, 1989. С. 1ll—l12111—112 ]</ref>.
 
Õhtul andis sõjavägede ülemjuhataja kindral [[Johan Laidoner]] kõrgemate Nõukogude Liidu sõjaväejuhtide auks Ohvitseride Keskkogu kasiinos õhtueine.<ref name="Punaarmee saabus Tallinna">[http://et.wikisource.org/wiki/Punaarmee_saabus_Tallinna Punaarmee saabus Tallinna] Lääne Elu, 21. juuni 1940, nr 72, lk 1.</ref>
 
===;20. juuni ===
20. juunil organiseeriti mitmes Tallinna käitises miitinguid, kus kutsuti töölisi üles valitsust kukutama. Tänavail kleebiti müürilehti, mis kutsusid rahvast tulema tänavaile meelt avaldama.
 
Sama päeva varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelasi, kes moodustasid hiljem [[Vabaduse väljak]]ul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest.{{lisa viide}}.
 
[[20. juuni]]l [[1940]] kogunes [[Tallinna töölisvõimla]] saali [[Pärnu maantee]] 41 umbes 800 kuni 1000 töölist. Kõnedega esinesid [[I Riigivolikogu]] liikmed [[Neeme Ruus]], [[Aleksander Jõeäär]] ja [[Voldemar Jaanus]] ning [[Oskar SepreeSepre]], kes [[149 protsess]]il olid eluaegsele sunnitööle määratud, kuid vabanenud [[amnestia]] läbi [[1938]]. aastal ja teised [[Ametiühisuste Kesknõukogu]] tegelased. Töölised nõudsid: ''Nõuame kõigi N. Liidu vaenuliste elementide otsustavat väljajuurimist, eriti aga [[Kaitseliit|kaitseliidu]] laialisaatmist, kuna seal on eriti õhutatud N. Liidu vaenulist meeleolu, riigiaparaadi puhastamist sõjaprovokaatorite käsikuist ja kõigist N. Liidu ja Eesti vahel sõlmitud abistamise pakti vaenulistest ollustest'' <ref name="Tööliste koosolek">[http://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B6%C3%B6liste_koosolek Tööliste koosolek (20.06.401940)] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>. Edasi võeti vastu tervitus Punaarmeele, milles öeldi: ''Stalini, Molotovi ja Vorošilovi ja teiste Nõukogude Liidu juhtide tark rahupoliitika on... ulatanud vennalikult abistava käe Eesti töötavale rahvale. Võimsate Punaarmee väeosade Eestisse jõudmine on meile kindlustuseks, et võime rahulikult jätkata tööd oma kodudes...''.<ref name="Tervitus punaarmeele">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Tervitus punaarmeele (20.06.1940)] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref> Lõpuks otsustati saata tervitustelegramm Stalinile. Koosolek lõppes kell 10:15 õhtul.
 
Tartus toimuvaid väljaastumisi juhtisid: [[Kristjan Jalak]], [[Neeme Ruus]] ja [[Aadu Hint]].
 
== 21. juuni 1940riigipööre ==
[[Pilt:Meeleavaldajad Kadriorus 1940. aasta.jpg|pisi|[[21. juuni]]l [[1940]] Vabariigi Presidendi [[Konstantin Päts]]i residentsi juurde suunduvad meeleavaldajad [[Kadriorg|Kadriorus]].]]
Kõigis Eesti suuremates linnades korraldati sel päeval miitingud.
;Tallinnas
[[21. juuni]] hommikul liikusid Tallinna[[Tallinn]]a vabrikutes ringi agitaatorid, kes sundisid töölisi igasuguste ähvardustega tööd katkestama ja minema tänavale meelt avaldama. Kõigis Eesti suuremates linnades korraldati sel päeval miitingud.
 
Juunipööre [[Tallinn]]as algas 21. juuni hommikulpealinnas kell 10 hommikul kogunemisega [[Vabaduse väljak]]ule. Rongkäigulised kandsid plakateidpunalippe ja loosungeid kirjadega: "Nõuame valitsuse moodustamist, miskes ausalt täidakstäidab N. Liiduga sõlmitud lepingutpakti!", "Maha praegune sõjaprovokaatorite valitsus!" ja "Nõuame töölisteletöötavale rahvale tööd, leiba ja vabadust!".
 
Vabaduse väljakule oli kogunenud veidi üle paari tuhande inimese. Suure osa kohalolijaist moodustasid uudishimulikud möödaminejad. Väljak ise oli nõukogude soomusautodest ümber piiratud. [[Tank]]e väljakul ei olnud, need seisid väljakule suubuvatel tänavatel. Linna kohal tiirutasid veneNõukogude Liidu lennukid ja tänavatel patrullisid soomusautod. [[Roosikrantsi tänav]]a alguses seisis risti suur veoauto, mis blokeeris liikluse.
 
[[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirik]]u juures, kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Esimesena asus veoauto katusele ametiühingu esindaja [[Oskar Pärn]], kes andis ülevaate tööliste nõudmistest ning tervitas ja avaldas tunnustust Nõukogude Liidu valitsusele, sõjaväele ja nende juhtidele [[Stalin]]ile, [[Molotov]]ile, [[Vorošilov]]ile ja teistele. Kõnet katkestasid korduvad kiiduavaldused ja elaguhüüded. Seejärel sai tervituseks sõna [[Punaarmee]] esindaja, kes tõi Punaarmeelt tervitusi Eesti rahvale. Kõnet katkestasid sagedased kiiduavaldused.<ref name="Vabaõhu-miiting Vabadusväljakul">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Vabaõhu-miiting Vabadusväljakul (21.06.1940)] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref> Ümber auto patrullisid Punaarmee relvastatud sõdurid. [[Kaarli puiestee]] otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes [[rood]] punaväelasi.
 
Pärast sõnavõttude lõppu lauldi [[Internatsionaal (laul)|Internatsionaali]] ja siirduti rongkäigule, liikudes Kaarli puiesteelt üle [[Toompea]] marsruudil: [[Pikk jalg]], [[Pikk tänav]], [[NSV Liidu saatkond Eestis|NSV Liidu saatkonna]] hoone, [[Mere puiestee]] ja sealt [[Kadrioru loss]]i ette. Hüüti eesti ja venekeelseid loosungeid, mis kiitsid [[Stalin]]it.
;Miiting Vabaduse väljakul
Juunipööre [[Tallinn]]as algas 21. juuni hommikul kell 10 kogunemisega [[Vabaduse väljak]]ule. Rongkäigulised kandsid plakateid kirjadega: "Nõuame valitsuse moodustamist, mis ausalt täidaks N. Liiduga sõlmitud lepingut" ja "Nõuame töölistele tööd, leiba ja vabadust!".
 
Kadrioru lossi väravast siseneti lauldes ja hurraa! hüüdes seltsimeestele Stalinile, Molotovile ja Vorošilovile. Lossi ette rivistunult hüüti veel kolm korda: "Tovarištšu Stalinu ura!". Rongkäigu lipud ja loosungid, arvult 40–50, paigutati otse lossirõdu vastu, peale ühe sinise erandi, olid kõik punased. Rongkäigu sissevoolamine vältas 24 minutit. Lossi ees oli koos 6000–7000 meeleavaldajat.<ref name="Kadrioru lossi ees" />
Vabaduse väljakule oli kogunenud veidi üle paari tuhande inimese. Suure osa kohalolijaist moodustasid uudishimulikud möödaminejad. Väljak ise oli nõukogude soomusautodest ümber piiratud. [[Tank]]e väljakul ei olnud, need seisid väljakule suubuvatel tänavatel. Linna kohal tiirutasid vene lennukid ja tänavatel patrullisid soomusautod. [[Roosikrantsi tänav]]a alguses seisis risti suur veoauto, mis blokeeris liikluse.
 
Lossi rõdule ilmusid rongkäigulistega rääkima Vabariigi President [[Konstantin Päts]], Sõjavägede Ülemjuhataja [[Johan Laidoner]] ja käsundusohvitser [[kolonel]] [[Herbert Grabbi]]. Pärast korduvaid vahelehüüdeid ja mahakarjumist pöördus Vabariigi President ühes oma kahe saatjaga rõdult tagasi lossi sisemusse, et meeleavaldajate esindajatega nelja silma all läbi rääkida.
[[Tallinna Jaani kirik|Jaani kirik]]u juures, kino "Gloria" vastas, seisis veoauto, mille kastis olid kihutuskõnelejad. Kõnesid pidasid ametiühingu esindaja [[Oskar Pärn]] ja [[Punaarmee]] esindaja. Ümber auto patrullisid Punaarmee relvastatud sõdurid. [[Kaarli puiestee]] otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes [[rood]] punaväelasi.
 
Vahepeal algasid kõned lossiesisel platsil. Nõuti uue valitsuse loomist, kes ausalt täidaks vastastikuse abistamise pakti. Punaarmeele saadeti tervitusi ja avaldati tänu. Nõuti "kõige kategoorilisemalt" poliitiliste vangide kohest vabastamist ja hüüti: "Elagu suur Stalin, kes on viinud õitsengule sadade miljonite inimeste elu! Elagu Stalini põhiseadus, kõige demokraatlikum põhiseadus maailmas!" Lõpetuseks lasti kõlada kolmekordne elagu! Stalinile. Teine kõneleja hüüdis: "20 aastat on Eesti tööline selga küürutanud, kuid sellel on tänaseks lõpp – vanad ajad ei tule enam kunagi tagasi!" ja kutsus üles: "Asume homme oma tööpinkide juurde, kust me tulime. Maailm seisab ülal tööliste õlgadel. See maailm kuulub meile! Tervitame enne lahkumist Nõukogude Liidu juhti Stalinit!" Hüüti kolmekordne hurraa! ja plaksutati käsi, hüüti elagu! veel teistele Nõukogude Liidu juhtidele.<ref name="Kadrioru lossi ees">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Kadrioru lossi ees (21.06.1940)] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
Pärast sõnavõttude lõppu lauldi [[Internatsionaal (laul)|Internatsionaali]] ja siirduti rongkäigule, liikudes Kaarli puiesteelt üle [[Toompea]] marsruudil [[Pikk jalg]], [[Pikk tänav]], [[NSV Liidu saatkond Eestis|NSV Liidu saatkonna]] hoone, [[Mere puiestee]] ja sealt [[Kadrioru loss]]i ette. Hüüti eesti ja venekeelseid loosungeid, mis kiitsid [[Stalin]]it.
Kadriorus tulid lossi rõdule rongkäigulistega rääkima [[Konstantin Päts]], [[Johan Laidoner]] ja käsundusohvitser [[kolonel]] [[Herbert Grabbi]]. President soovis meeleavaldajate esindajatega läbi rääkida. Presidendi juurde saadetisaadetud delegatsioon, kes tuli tagasi teatega, et vangid on lubatud vabastada harilikus seaduslikus korras, kui nad esitavad vastavad palved, mis tulevad läbivaatamisele ja otsustamisele. Meeleavaldajaid jäid kohese vabastamise nõudmise juurde ja suundusid [[keskvanglaKeskvangla]] juurde.<ref name="JuunisündmusedKadrioru Tallinnaslossi ees">[http://et.wikisource.org/wiki/Juunis%C3%BCndmused_Tallinnas Juunisündmused Tallinnas]</ref>
 
Poliitiliste vangide vabastamine toimus kella kolme paiku päeval. Kui rongkäigust osavõtjad kogunesid vangla esisele, saadeti vangla direktori juurde viieliikmeline delegatsioon koos kolme Nõukogude Liidu ohvitseriga<ref>[http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html Семиряга Михаил Иванович. ''Тайны сталинской дипломатии 1939—1941. 1940 год в Эстонии. Документы и материалы.'' С.132. ]</ref><ref name="Vabastati">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Vabastati 27 poliitilist vangi.] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>, kes nõudsid poliitiliste vangide väljaandmist. Vangid toodi kambritest välja vangivalvurite poolt. Kui formaalsused olid täidetud, lahkus delegatsioon koos vangidega. Väljas võeti vange vastu rõõmuhüüetega. Peeti kõnesid ja hüüti vabastatutele elagu! Pärast poliitiliste vangide vabastamist saadeti Keskvanglasse kümmekond uut vahistatut, peamiselt politseinikke.<ref name="Vabastati" />
Kadriorus tulid lossi rõdule rongkäigulistega rääkima [[Konstantin Päts]], [[Johan Laidoner]] ja käsundusohvitser [[kolonel]] [[Herbert Grabbi]]. President soovis meeleavaldajate esindajatega läbi rääkida. Presidendi juurde saadeti delegatsioon, kes tuli tagasi teatega, et vangid on lubatud vabastada harilikus seaduslikus korras, kui nad esitavad vastavad palved, mis tulevad läbivaatamisele ja otsustamisele. Meeleavaldajaid jäid kohese vabastamise nõudmise juurde ja suundusid [[keskvangla]] juurde.<ref name="Juunisündmused Tallinnas">[http://et.wikisource.org/wiki/Juunis%C3%BCndmused_Tallinnas Juunisündmused Tallinnas]</ref>
 
Poliitiliste vangide vabastamisele järgnes ülevõtmisi, mida toimetasid rongkäigust eraldunud väiksemad tööliste salgad. Üle võeti politseiasutusi, sõjaväeüksuseid ning teisi asutusi ja ettevõtteid. Kõikjale paigutati vahipostid värskelt relvastatud töölistega.
Kell kolm päeval vabastatati [[Keskvangla]]st koos kolme nõukogude ohvitseriga<ref>[http://militera.lib.ru/research/semiryaga1/index.html 1940 год в Эстонии. Документы и материалы. С.132. Семиряга Михаил Иванович, Тайны сталинской дипломатии 1939—1941]</ref> poliitilised vangid.
 
KellaTeist kuuekorda paikusaabus jõudisrongkäik meeleavaldajateToompeale kolonnkella [[Toompea]]leviie paiku, kusvanglast [[Hermanvabastatud Gutkin]]poliitiliste vangidega eesotsas. Juhtide nõudel vabastas vahtkond tee lossi. Lossi rõdule kogunesid rongkäigu juhid ja [[Viktorvabastatud Feigin]]vangid heiskasidlilledega. Rõdult peetud kõnedes selgitati poliitilist olukorda ja hüüti elagu! Nõukogude Liidu juhtidele. Kõnelesid ka vabastatud vangid. Täpselt kell 18:45 heisati [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] torni punasepunane lipulipp.<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Punane lipp Pikal Hermanil] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref> Heiskajateks olid [[Herman Gutkin]] ja [[Viktor Feigin]].<ref>[http://www.davidduke.com/general/the-jewish-marxists-behind-crimes-in-estonia-latvia-and-lithuania_10094.html The Communist Take-Over in Estonia. From: Under the Sign of the Scorpion. By Juri Lina]</ref> Pärastpoole mängis lossi rõdul puhkpilliorkester. Demonstrandid ootasid "rahvavalitsuse" väljakuulutamist. See sündis kella 22:15 paiku. Seejärel mindi laiali. Lossi hoovis aga jätkus püsside väljajagamine töölistest moodustatud korrapidajatele.
 
;Tartus
21. juunil toimusid rongkäigud ka [[Pärnu]]s ja [[Tartu]]s. Tartu linna ettevõtetes ja asutustes hakkasid alates kella kaheksast hommikul ringi käima end [[Tööliste Keskliit|Tööliste Keskliidu]] esindajaiks nimetavad isikud, kes kutsusid kõiki rongkäigule ja keelasid töölehakkamise. Mittetulijaid ähvardati kohelda reeturitena. Kogunemiskohaks määratud [[Korporatsioon Ugala|"Ugala" korporatsiooni]] hoone õuele [[Tähe tänav]]a alguses kogunes aga vaid paarsada inimest<ref>[[Debora Vaarandi]],. “Ununevate"Ununevate mälestuste linnad”linnad" (1964)</ref>. Rongkäigus liiguti läbi linna raekoja ette, kus peeti koosolek. Koosolekul esinesid kõnedega Tartu tööliste ühisuste keskliidu esimees [[Kristjan Jalak]], siis [[Neeme Ruus]], [[Paul Keerdo]], Hirsch, mag [[Harald Haberman]], Lepik ja dr [[Viktor Hion]].
 
;Pärnus
Tartu koosolekul esinesid kõnedega Tartu tööliste ühisuste keskliidu esimees [[Kristjan Jalak]], siis [[Neeme Ruus]], [[Paul Keerdo]], Hirsch, mag [[Harald Haberman]], Lepik ja dr [[Viktor Hion]].
Pärnus toimus töölisorganisatsioonide rongkäik läbi linna kella viie paiku. Lõuna tänava kogunemispunktist mindi punaste lippude ja orkestri saatel Vabadusväljakule, kus kõnelesid töölisühingute tegelased Tamm ja Kumm. Sündmust jälgis palju rahvast. Punaste loosungite all võeti vastu samad resolutsioonid, nagu teisteski linnades. Ühtlasi öeldi tervitusi Punaarmeele. Rongkäigu lõppedes mindi tagasi töölismajja.<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s266528&nid=109837&frameset=1 Meeleavaldused Pärnus] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>
 
Mõnedes teistes linnades toimusid rongkäigud 22. juunil.<ref name="Meeleavaldused 21. juuni 1940">[http://et.wikisource.org/wiki/Meeleavaldused_21._juuni_1940 Meeleavaldused 21. juuni 1940] Päevaleht, 22. juuni 1940, lk 3.</ref>.
 
== Pärast juunipööretriigipööret ==
Öösel peale rahutusi oli Tallinnas kosta veel laskmist. Isehakanud [[Rahva Omakaitse]] liikmed alustasid vahistamisi ning vastuhakkude käigus hukkus 3 relvastatud töölist ja 10 said vigastada <ref>Полпреды сообщают... Сборник документов об отношения СССР с Латвией, Литвой и Эстонией. Август 1939 г.— август 1940 г. М., 1990. С. 191. </ref>, kuid ajalehtede sõnul oli [[22. juuni]]l linnas rahulik ja näha oli inimesi, kes ära kolisid või [[jaanipäev]]aks ettevalmistusi tegid. [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tipus lehvis [[sinimustvalge lipp]].<ref name="Pilk tänavaellu laupäeval">[http://et.wikisource.org/wiki/Pilk_t%C3%A4navaellu_laup%C3%A4eval Pilk tänavaellu laupäeval] Päevaleht, 22. juuni 1940, nr 166, lk 5.</ref> Eelmisel õhtul anti ringhäälingu kaudu teada, et Töölisühingute Keskliit kutsub Tallinna töörahvast kogunema hommikul kell 10:00 Vabaduse väljakule, et tervitada uut valitsust ja temale poolehoidu avaldada.
 
[[5. juuli]]l [[1940]] tegi Vabariigi President [[Konstantin Päts]] otsuse määrata [[Riigivolikogu]] uued valimised ja [[Riiginõukogu]] uue koosseisu kujundamise ja tegi valitsusele korralduse võtta tarvidusele kõik abinõud Riigivolikogu valimiste võimalikult kiireks läbiviimiseks. Otsusele tuginedes tegi Varese valitsus 5. juulil korralduse viia Riigivolikogu valimised läbi [[14. juuli|14.]] ja [[15. juuli]]l [[1940]]. Et valimisi kiiresti läbi viia, muudeti Riigikogu valimiste seadust<ref name="Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil">Riigivolikogu valimised 14. ja 15. juulil. [[Lääne Elu]], 8. juuli 1940, nr. 78, lk. 1.</ref>.
 
== Viited ==
Anonüümne kasutaja