Tupolev Tu-95: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud ja täiendatud
Resümee puudub
1. rida:
{{Lennuk
|name = Tupolev Tu-95
|tüüp = strateegiline pommitaja
|logo =
|tootja = [[Tupolev]]
|image = Tu-142MR-1990.jpg
|caption =
|designer =
|first flight = 12. november 1952
|introduction = [[1956]]
|retired =
|status = teenistuses
|primary user = [[VenemaaNSV Liit]]
|more users = [[Venemaa]]<br>[[Ukraina]]
|more users = <!--limited to three "more users" total. please separate with <br/>-->
|produced = 1955–92
|produced = <!--years in production, e.g. 1970-1999, if still in active use but no longer built-->
|number built = 500+
|unit cost =
|developed from = <!-- the aircraft which formed the basis for the topic type -->
|variants with their own articles = <!-- variants OF the topic type -->
}}
'''Tupolev Tu-95''' (esialgne tähistus '''Tupolev Tu-20''') on [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] konstrueeritud neljamootoriline strateegiline kaugmaa[[pommitaja|kaugmaapommitaja]], mis on tänasenitänapäevani [[Venemaa]] õhuväe relvastuses.
Tu-95 [[turbopropellermootor]]id NK-12 on senini võimsaimad selliste mootorite klassis, mis iialgi kunagi valmistatud - 15 000 [[hj]].
Tu-95 (ja Tu-114) on kuulsaks saanud ka kui maailma mürarikkaim lennuaparaat üldse. Müra põhjustavad lennuki nelja mootori kaks tandemasetusega vastassuunas pöörlevat propellerit, millede tipud liiguvad õhus helikiiruse lähedal, või isegi ületavad seda.
 
Tu-95 on maailma ainus sõjaväe relvastusse ja üleüldse maailma ainus [[seeriatootmine|seeriatootmisse]] võetud [[turbopropellermootor]]iga pommitaja. Ta on ette nähtud vaenöase [[tagala]]s olevate objektide hävitamiseks [[tiibrakett]]idega ükskõik millisel kellaajal ja ükskõik millise ilmaga. Sellisena on Tu-95 muutunud üheks [[külm sõda|külma sõja]] sümbolitest.
Tähelepanuta ei saa jätta, et turbopropellerlennukite tänaseni kehtiv absoluutne kiiruse maailmarekord on püstitatud [[9. aprill]]il [[1960]] Tu-114-ga ning see on 876,47 [[km/h]]. See rekord on ametlikult [[FAI]] poolt registreeritud ja on tänaseni ka absoluutseks kiirusrekordiks, mis iial propellerlennukiga saavutatud.
 
Lennukit Tu-95 toodeti aastail [[1955]]–[[1992|92]]. Koos [[USA]] strateegilise pommitajaga B-52 on Tu-95 üks vähestest sõjalennukitest, mis on relvastuses olnud üle poole sajandi.
 
Tu-95 NK-12 on võimsaimad [[turbopropellermootor]]id läbi aegade: 15 000 hj.
 
Tu-95 (ja Tu-114) on kuulsaks saanudtuntud ka kui maailma mürarikkaimmürarikkaima lennuaparaat üldselennuaparaadina. [[Müra]] põhjustavad lennuki nelja4 mootori[[mootor]]i kaks2 tandemasetusega vastassuunas pöörlevat propellerit[[propeller]]it, milledemille tipud liiguvad õhus helikiiruse[[helikiirus]]e lähedal, või isegi ületavad seda.
 
Turbopropellerlennukite ja ühtlasi propellerlennukite absoluutne kiiruse maailmarekord, mille on regitreerinud [[FAI]], on püstitatud [[9. aprill]]il [[1960]] Tu-114-ga ja see on 876,47 km/h.
 
== Väljatöötamine ==
 
[[11. juuli]]l [[1951]] ilmusid [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] korraldus ja sellele vastav lennundustööstuse ministeeriumi käsk, millega konstrueerimisbüroo juhile [[Andfrei Tupolev]]ile tehti ülesandeks alustada uue kaugmaapommitaja väljatöötamist. Tupolev määras töödejuhatajaks [[Nikolai Bazenkov]]i. Juba [[15. juuli]]l alustati [[Sergei Jeger]]i juhtimisel uue lennuki tehniliste andmete väljatöötamisele ja eskiisprojekteerimisele. Augustis algas tulevase pommitaja tööjooniste ettevalmistamine ja [[puit|puidust]] [[mudel]]i ehitamine. [[31. oktoober|31. oktoobril]] 1951 kinnitas sõjaväe komisjon väljatöötatud projekti, sama aasta detsembris kiideti heaks ja kinnitati selleks ajaks valminud makett.
 
[[Moskva]]s asuvas lennukitehases nr. 156 algas 2 Tu-95 katseeksemplari ehitus. [[20. september|20. septembril]] [[1952]] viidi üks neist lennukitest koost lahti võetuna [[Žukovski]]sse, pandi seal lennujaamas kokku ja alustati tehasekatseid. [[12. november|12. novembril]] 1952 sooritas [[katselendur]] [[Aleksei Pereljot]] sellega esimese lennu.
 
Esialgu kulgesid katsetused edukalt. Kuid [[11. mai]]l [[1953]], 17. katselennu ajal purunes 3. mootori [[reduktor]]. Selle tagajärjel tekkis [[tulekahju]] ja lennuk kukkus alla [[Noginsk]]i lähedal. Pardal viibis sel ajal 11 inimest, kellest 7 jäi ellu. Hukkusid lennuki kapten, pardainsener, tüütimees ja [[vibratsioon]]i asjatundja.
 
Peaaegu 2 aastat kestis teise katseeksemplari valmistamine. Sellele paigaldati uued, täiuslikumad mootorid TV-12, mis hiljem nimetati lennukikonstruktori [[Nikolai Kuznetsov (lennukikonstruktor)|Nikolai Kuznetsovi]] auks ümber mootoriteks NK-12. Selle katseeksemplar sooritas esmalennu [[16. veebruar]]il 1955 katselenduri Mihhail Njuhtikovi juhtimisel. Samal aastal käivitus lennukite Tu-95 seeriatootmine.
 
== Tehnilised andmed ==
[[Pilt:Tu-95Diag.jpg|pisi|Tu-95]]
Lennukist Tu-95 on tehtud palju modifikatsioone. Kui võrrelda 8 olulist modifikatsiooni, nende seas 2 prototüüpi, on Tu-95 järgmiste tehniliste andmetega.
* '''Meeskond:''' 7
 
* '''Pikkus:''' 49,50 m
Tu-95 pikkus on 44,35–49,09 m, põhiversioonil 46,17 m. [[Tiibade siruulatus]] on 49,8 või 50,04, põhiversioonil 50,04 m. Tiiva pindala on 283,7–289,9 m², põhiversioonil 283,7 m². [[Tiiva pikenemise koefitsient]] on 8,7–8,84, põhiversioonil 8,83. Tiivale avalduv [[rõhk]] on 548–642 kg/m², põhiversioonil 606 kg/m².
* '''Tiivaulatus:''' 51,10 m
 
* '''Kõrgus:''' 12,12 m
Lennuki [[tühimass]] on 75,1–98,5 t, põhiversioonil 83,1 t. Suurim lennumass on 156–185 t, põhiversioonil 172 t. Kütust võtab lennuk 60–89,53 t, põhiversioon 80,73 t.
* '''Tiiva kandepind:''' 310 m²
 
* '''Tühimass:''' 90 000 kg
Lennukil on 4 mootorit, millest igaühe [[võimsus]] on 8,948 või 11,185 MW, põhiversioonil 8,948 MW.
* '''Täismass:''' ??? kg
 
* '''Kandevõime:''' 188 000 kg
Meeskonnas on 7 või 9, põhiversioonil 9 liiget.
* '''Mootor:''' 4× Kuznetsov NK-12MV turbopropellermootor, 11 000 kW (võimsus võllil 14 800 hj)
 
* '''Kiirus:''' 925 km/h (mitteametlik rekord!)
Tavaline lennukiirus on 680–770 km/h, põhiversioonil 750 km/h. Maksimaalne kiirus on 860–945 km/h, põhiversioonil 890 km/h. Lennukaugus on 11 000 – 15 200 km, põhiversioonil 12 100 km. Tegevusraadius on 6340 km. [[Lennulagi]] on 10,3–13,7 km, põhiversioonil 11,8 km.
* '''Lennukaugus:''' 15 000 km
 
* '''Lennulagi:''' 12 000 m
Õhkutõusmiseks vajab Tu-95 1580–2380 m, põhiversioon 2350 m pikkust maandumisrada. Maandumiseks on vaja 1370–1700 m, põhiversioonil 1500 m pikkust maandumisrada.
 
==Välislingid==
{{Commons}}
* [http://www.purilend.ee/node/3209 Sakslaste monstrummootorid, tehtud SSSR-is] www.purilend.ee
 
{{commons|Tupolev Tu-95}}
 
[[Kategooria:Pommituslennukid]]