|
Ülemaailmselt olulisteks maavaradeks on [[rauamaak]], [[boksiit]] ja [[nafta]]. Neist kahte viimast Eesti maapõues ei leidu.
Nõuded maavarale:
Nõuded dolokivi, fosforiidi, järvelubja, järvemuda, kristalliinse ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba omadustele ning lasundi lasumistingimustele ja omadustele maavaravaruna maardlas arvele võtmiseks on järgmised:
1) dolokivi – karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast moodustab dolomiit üle 50%, MgO sisaldus on 14% ja enam ja lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%;
2) fosforiit – kivim, mille P2O5 keskmine sisaldus on vähemalt 6,0%;
3) järvelubi – magevee karbonaatne setend, mis sisaldab CaO vähemalt 40% kuivaine massist;
4) järvemuda – klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnev magevee setend, mis sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist;
5) kristalliinne ehituskivi – aluskorrakivimid, mille survetugevus kuivalt on vähemalt 1200 kg/cm2;
6) kruus – mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 5 mm on rohkem kui 35%;.
7) liiv – mitmekomponendiline purdsetend, milles osakesi läbimõõduga üle 5 mm on vähem kui 35%;
8) lubjakivi – karbonaatkivim, mille karbonaatsest osast moodustab kaltsiit üle 50%, MgO sisaldus on kuni 14% ja lahustumatu jäägi sisaldus kuni 25%;
9) meremuda – mineraalmaterjalist koosnev meretekkeline setend, mis sisaldab orgaanilist ainet üle 5% kuivaine massist;
10) põlevkivi ehk kukersiit – rohkem kui 10% süngeneetilist orgaanilist ainet sisaldav terrigeen-karbonaatse koostisega kivim, mille tootuskihindi mäemassi (põlevkivikihtide A–F1 koos nendevaheliste lubjakivikihtidega) kütteväärtus on vähemalt 6,1 MJ/kg (1450 kcal/kg);
11) savi – valdavalt savimineraalidest koosnev setend, mille plastsusarv on vähemalt 7;
12) turvas – ebatäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev setend, mille mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivaine massist.
==Vaata ka==
| 