Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud
2. rida:
 
==Baaside lepingu sõlmimise olustik==
Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai [[Poola]] allveelaeva [[Orzeł]] juhtum 1939. aasta sügisel. Pärast [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Molotovi-Ribbentropi pakt#Lepingu tagajärjed|kallaletungi Poola]]le otsis allveelaev [[Orzeł]] [[14. september|14. septembril]] Tallinnast varju, kus ta Eesti võimude poolt interneeriti. Kui aga NSV Liit 17. septembril [[NSV Liidu kallaletung Poolale|Poolale kallale tungis]], põgenes Orzeł järgmisel päeval Tallinnast. Moskva süüdistas nüüd Eestit Nõukogude Liiduga sõjas oleva riigi abistamises - Poola meremeeste mahitamises ja "nende põgenema aitamises" - ning nõudis [[24. september|24. septembril]] Eestilt [[ultimaatum|ultimatiivselt]] vastastikuse abistamise pakti allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. 28. septembril palus [[Konstantin Päts]] Saksa valitsust, et see Eesti neutraliteedi kaitsmise enda peale võtaks. Eesti alistus ja 28. septembril kirjutati lepingule alla.
 
Pakti sõlmimise läbirääkimistest võtsid osa [[NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu esimees]] [[Vjatšeslav Molotov]] ja [[Stalin]] ühelt poolt ja [[Eesti Vabariigi välisminister]] [[Karl Selter]], [[I Riigivolikogu|Riigivolikogu]] esimees [[Jüri Uluots]], [[Ants Piip]] ja Eesti saadik Moskvas [[August Rei]] teiselt poolt. Alla kirjutasid Molotov ja Selter. Pakti elluviimine ei tohtinud mingil viisil riivata lepinguosalise suveräänseid õigusi, eriti nende majanduslikku süsteemi ja riiklikku struktuuri.
8. rida:
Pakti kolmandas artiklis lubas Eesti Vabariik Nõukogude Liidul tuua oma sõjalaevastiku [[Saaremaa]]le, [[Hiiumaa]]le ja [[Paldiski]] linna. Samuti oli lubatud laevastikku toetada teist liiki väeosadega. Muude baaside ja lennuväljade täpsed kohad lepiti vastastikku kokku väljaspool Baaside lepingut.
 
Erinevalt samal ajal peetud Nõukogude Liidu-Soome läbirääkimistest, millest ei olnud teadlikud isegi kõik Soome valitsuse liikmed, sai Eesti valitsus lepingu sõlmimiseks üksmeelse nõusoleku Riigivolikogu ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühiselt koosolekult. [[Jaan Tõnisson]] leidis, et "Venemaal pole vallutamise tahet ning ta nõuab ainult seda, mis on tema julgeolekuks vajalik." [[8. oktoober|18. oktoobril]] tuli [[Punaarmee]] üle piiri sõjaväebaasidesse. Samal päeval algas [[baltisakslased|baltisakslaste]] [[Umsiedlung|ümberasumine]] [[Hitler]]i kutsel.
 
[[Paldiski]] elanikele tähendas Baaside leping sunniviisilist kodude maha jätmist. Eesti võimud täitsid lepingut lootuses, et ka teine osapool seda täidab, mistõttu [[NSV Liit|Vene]] vägede tulekuks oli linn elanikest juba tühjaks tehtud. Paldiskist kujunes venelastelevenelaste üks tähtsamaid baase. Kohe alustati merekindlustuste ehitamist vastavalt plaanile panna [[Soome laht]] lukku. Patareisid hakati ehitama [[Suur-Pakri|Suur-]] ja [[Väike-Pakri]]le ning [[Pakri poolsaar]]e tippu. Samaaegselt ehitati ka raudteekahuritele tulistamiseks mõeldud platvorme, mis on veel tänapäeval alles, kuigi võsastunud ning kõrvalises kohas.
 
==Baaside lepingu alusel Eestisse toodud nõukogude väed==
{{Vaata|NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal}}
 
;NSV Liidu relvajõud Eestis seisuga 1. mail 1940
* [[65. Eriotstarbeline Laskurkorpus]] (''65-ый особой стрелковой корпус''), mille ülem korpusekomandör [[Aleksandr Tjurin]] (1884 – ), asukohaga [[Haapsalu]]
18. rida ⟶ 20. rida:
* Õhujõudude Erigrupp: [[35. Keskmaapommitajate polk]], [[52. Keskmaapommitajate polk]], [[7. Kaugpommitajate polk]], [[53. Kaugpommitajate polk]], [[15. Hävituslennukite polk]], [[38. Hävituslennukite polk]],
:Kokku 21 347 inimest, 283 tanki, 54 soomusautot ja 255 lennukit<ref>Полпреды сообщают... Сборник документов об отношениях СССР с Латвией, Литвой и Эстонией: Август 1939 г. — август 1940 г. М., 1990. С.72, 101—104, 105—113, 135</ref>.
 
{{Vaata|NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal}}
==Viited==
{{viited}}
 
== Kirjandus ==
* [[Heino Arumäe]]. [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid/2006/2006-1_sisu.pdf Võrdlevalt Eesti-Nõukogude ja Soome-Nõukogude läbirääkimistest sügisel 1939.] Tuna 2006, nr 1, lk 52-71.
26. rida ⟶ 31. rida:
* [[s:Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahelise vastastikuse abistamise pakti originaaltekst koos konfidentsiaalse protokolliga.]]
* [[s:Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt (Pm 1939)|Pakti tekst nagu see oli avaldatud 1939. aasta Postimehes.]]
==Viited==
{{viited}}
[[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]]
 
 
[[Kategooria:Eesti Teises maailmasõjas]]
[[Kategooria:Rahvusvahelised lepingud]]
[[Kategooria:Nõukogude Liit]]
[[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]]
[[Kategooria:Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)‎]]
[[Kategooria:1939. aasta Eestis]]
{{Mall:Eesti Teises maailmasõjas}}