Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud
7. rida:
Konstantinoopoli piiskopi amet seati sisse koos linna asutamisega [[330]]. aastal ja [[381]]. aastal otsustas [[I Konstantinoopoli kirikukogu]], et "Konstantinoopoli piiskop omagu aujärgset eesõigust kohe pärast Rooma piiskoppi, sest see linn on Uus Rooma". Patriarhi tiitel ja õigused anti Konstantinoopoli piiskopile [[451]]. aastal [[Halkedoni kirikukogu]]l.
 
Nii on ajalooliselt on välja kujunenud, et Konstantinoopoli oikumeenilist patriarhi peetakse õigeusu kirikupeade seas kõige auväärsemaks ja talle kuulub privileeg juhatada kõiki kirikukogusid, millel ta osaleb. Talle kuulub ainsa õigeusu kirikupeana õigus kokku kutsuda ülemaailmseid kirikukogusid korraliste ja erakorraliste küsimuste lahendamiseks. Samuti käsitletakse teda õigeusu kogukonna peamise eestkõnelejana, eriti kontaktides teiste religioonide ja denominatsioonide[[denominatsioon]]ide esindajatega.
 
Samaaegselt peab meeles pidama, et Konstantinoopoliolles oikumeenilisel''[[primus patriarhilinter pares]]'', esimene võrdsete seas, ei ole Konstantinoopoli oikumeenilisel patriarhil otsest võimu teiste õigeusu kirikute ega kirikupeade üle, seetõttu ei tohiks teda pidada õigeusu [[paavst]]iks.
 
Millised täpselt on Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi võimupiirid, on muutunud [[20. sajand]]il üheks keskseks küsimuseks suhetes [[Vene Õigeusu Kirik]]u ning [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]iga, kes on korduvalt süüdistanud Konstantinoopoli patriarhi oma volituste ületamises.
 
Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsiooni alla kuulub teiste seas ka [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]].
 
==Vaata ka==
*[[Konstantinoopoli oikumeeniliste patriarhide loend]]
*[[Konstantinoopoli Õigeusu Kirik]]
 
[[Kategooria:Õigeusk]]