Redaktsioon: 20. august 2013, kell 11:41 redigeeri Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust P →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. september 2013, kell 19:35 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:Niacinstr.png\|right\|thumb\|Niatsiini struktuurvalem]] '''B<sub>3</sub>-vitamiin''' ehk '''niatsiin''' on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega '''nikotiinhappe''' ja '''nikotiinamiidi''' kohta.<ref>Litwack 2008:808</ref>B<sub>3</sub>-vitamiinid on ka erineva struktuuriga orgaanilised [[biomolekul]]id ja eksogeensed [[mikrotoitaine]]d kui ka endogeensed metaboliidid ja keemilised ühendid mis evivad B<sub>3</sub>-vitamiinilaadset toimet. B<sub>3</sub>-vitamiin loetakse [[B-rühma vitamiinid\|B-rühma]] [[vitamiinid]]e rühma ja ta on mikrokogustes igapäevaselt vajalik valdava enamiku [[organism]]ide mitmete bioloogiliste ja füsioloogiliste protsesside normaalseks toimiseks. B<sub>3</sub>-vitamiinid on ka tunnustatud [[söödalisandid]] ning [[ravimpreparaat\|ravimpreparaadid]]. B<sub>3</sub>-vitamiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid. Inimorganismi mikrofloora sünteesib teatud koguses B<sub>3</sub>-vitamiini kuid peetakse siiski oluliseks selle saamist ka toiduga. '''Vitamiin B<sub>3</sub>''' ehk '''niatsiin''' (vananenud nimetusega ''antipellagra vitamiin'' (''vitamiin PP'')) on üldnimetus (geneeriline nimetus) vitamiinse aktiivsusega '''nikotiinhappe''' ja '''nikotiinamiidi''' kohta.<ref>Litwack 2008:808</ref>Mõlemad on [[püridiin]]i (ingl k ''pyridine'') [[derivaat\|derivaadid]].<ref>Fox,McSweeney 1998:279</ref> ==Nomenklatuur ja süstemaatika== === Vananenud ~~nimetused~~terminid ===▼ ''Antipellagra vitamiin'', ''PP vitamiin'', ''antipellagra faktor''. === Farmakoterapeutiline rühm === [[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood\|ATC-koodid]]: [[A11HA01]]- nikotiinamiid jt; [[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele\|ATC<sub>vet</sub>-kood]]- [[QA11HA01]].<ref>[http://www.whocc.no/atcvet/atcvet_index/?code=QA11HA01 Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)]</ref> Nikotiinamiid on [[koensüüm]]ide [[nikotiinamiidadeniindinukleotiid\|NAD]] ja [[Nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat\|NADP]] reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse realiseerimiseks). ==Saamine== Toidus on ~~nad~~mõlemad ~~koensüümidena~~[[püridiin]]i [[derivaat\|derivaadid]]<ref>Fox,McSweeney 1998:279</ref> [[koensüümid]]ena. Need [[hüdrolüüs]]itakse [[seedekulgla]]s. Vabaneb nikotiinhape/nikotiinamiid, aga ka toidus olev vähene vaba niatsiin, mis imenduvad maost ja peensoolest põhiliselt lihtsa [[difusioon]]i teel. Imendunud niatsiin viiakse verega kudedesse, samuti salvestub seda vähesel määral maksas. Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks. 15. rida ⟶ 24. rida: Vitamiini allikad on maks, munad, piim, kaunviljad. Seda sünteesitakse ka organismis [[trüptofaan]]ist. See süntees vajab aga ka [[tiamiin]]i, [[riboflaviin]]i ja [[püridoksiin]]i ning toimub alles siis, kui trüptofaani vajadus [[valkude]] ja [[~~peptiidide~~peptiidid]]e sünteesiks on rahuldatud. ==Biofunktsioonid== 57. rida ⟶ 66. rida: Nikotiinhappe megadooside kestev manustamine võib põhjustada arütmiat, hüpertensiooni, hüperglükeemiat, peptilist haavandit. ==Kasutamine== ▲==Vananenud nimetused== ===Meditsiinis=== ''antipellagra faktor'' [[1955]]. aastal avastas Hoffer koos kolleegidega, et suurtes kogustes niatsiin alandab [[kolesterool]]i.<ref>Frances Rachel Frankenburg ''[http://books.google.ee/books?id=azXx4cbrMZMC&pg=PA55&lpg=PA55&dq=niacin+is+both+a+photographic+chemical+and+vitamin&source=bl&ots=hQzxGSAupL&sig=dhuEYwi6BXzsFPLSCj9KBLT6ntM&hl=et&sa=X&ei=HOItUpCAIZCLhQe2xIHgAw&redir_esc=y#v=onepage&q=niacin%20is%20both%20a%20photographic%20chemical%20and%20vitamin&f=false Vitamin Discoveries and Disasters: History, Science, and Controversies''], History, Scinece and Controversies, Greenwood Publishing Group, lk 55, 2009, ISBN 978 0 313 35475 5 Google'i raamat (vaadatud 09.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> ''vitamiin PP'' ''antipellagra vitamiin'' ingl k ''anti-blacktongue factor'' ==Avastamine== Avastati seoses ~~koertel~~[[koer]]tel tekkinud ''musta-keele'' haigusega, mille põhjuseks peeti niatsiini defitsiiti.<ref>Litwack 2008:814</ref> * [[1867]]. aastal valmistas saksa keemik C.Huber [[nikotiin]]i töötlemise tulemusel aine, keemilise valemiga C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>NO<sub>2</sub>(nikotiinhape).<ref>David R. Dalton, "Foundations of Organic Chemistry: Unity and Diversity of Structures, Pathways, and Reactions", Wiley; 1 ed, 2011, ISBN 978-0470479087, [http://books.google.ee/books?id=2rxFRgp57_0C&pg=PA1264&dq=C.Huber+and+nicotinic+acid&hl=et&sa=X&ei=DK8LUu-3OozCswbMq4GADA&ved=0CEIQ6AEwAzgK#v=onepage&q=C.Huber%20and%20nicotinic%20acid&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)]</ref> <ref>C. Huber, "Vorläufige Mittheilung", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft, Volume 3, Issue 2, page 849, Juli–Dezember [[1870]].</ref> * [[1873]]. aastal uuris [[Hugo Weidel]] nikotiini~~(ingl k ''nicotine'')~~. Teda loetakse niatsiini esmakirjeldajaks.<ref>[http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx]</ref> * [[Kazimierz Funk]] arvas enda poolt ~~riiskliidest~~[[riisklii]]dest keemiliselt sünteesitud ained, millede esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud [[Suzuki]],U., [[Shimamura]],U. ja [[Odake]], S. (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga [[amiinid]]e klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti nikotiinhapeteks (ingl k ''m-Pyridin-karbonsäure'').<ref>Funk, lk 6,35, 1914</ref> * [[1937]]. aastal avastas [[Conrad Arnold Elvehjem]] [[~~molekul~~biomolekul]]i, mis hiljem nimetati niatsiiniks . ==Vaata ka== 81. rida ⟶ 87. rida: == Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid == [[Casimir Funk]], "''[http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem"'']. [[Wiesbaden: J.F. Bergmann]], ([[1914]]). ~~[http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk~~ Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small> (~~saksakeelne~~saksa keeles)]</small> [[Patrick F. Fox]], [[Paul L. H. McSweeney]], ''~~Dairy Chemistry and Biochemistry'', Thomson Science, 1998, ISBN 0-412-72000-0.~~[http://books.google.ee/books?id=6Q8mX8DsDe4C&pg=PA279&dq=niacin+as+photographic+chemical&hl=et&sa=X&ei=zZesUaK4F67a0QWiyICwDg&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=niacin%20as%20photographic%20chemical&f=false ~~Google`i~~Dairy ~~raamatu~~Chemistry ~~osaline~~and ~~veebiversioon~~Biochemistry''], Thomson Science, 1998, ISBN 0-412-72000-0. Google'i raamat (vaadatud 03.06.2013)]<small> (inglise keeles)</small> [[Gerald Litwack]], ''[http://books.google.ee/books?id=Jre-MFhH8V0C&pg=PA818&lpg=PA818&dq=molecularity+of+vitamins&source=bl&ots=lGLB4niYsT&sig=LzkJO5SPgJccFtVP1t-ogp_mB2s&hl=et&sa=X&ei=wZ-hUbPYGJKa0AXk4ICoAg&ved=0CGkQ6AEwCA#v=onepage&q=molecularity%20of%20vitamins&f=false Human Biochemistry and Disease''], Academic Press, 1 ed, 2008, Elsevier, ISBN 978-0-12-452815-4 Google'i raamat (vaadatud 03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small> [http://books.google.ee/books?id=Jre-MFhH8V0C&pg=PA818&lpg=PA818&dq=molecularity+of+vitamins&source=bl&ots=lGLB4niYsT&sig=LzkJO5SPgJccFtVP1t-ogp_mB2s&hl=et&sa=X&ei=wZ-hUbPYGJKa0AXk4ICoAg&ved=0CGkQ6AEwCA#v=onepage&q=molecularity%20of%20vitamins&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 03.06.2013)] [http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx sissekanne saidil http://www.news-medical.net/ (vaadatud (03.06.2013)] 90. rida ⟶ 95. rida: == Lisalugemist == [[C. A. Elvehjem]], [[Robert J. Madden]], [[F. M. Strong]], [[D. W. Woolley]], ''[http://www.jbc.org/content/123/1/137.full.pdf THE ISOLATION AND IDENTIFICATION OF THE ANTI-BLACK TONGUE FACTOR''], J. Biol. Chem. 1938, 123:137-149~~. http://www.jbc.org/content/123/1/137.full.pdf Veebiversioon~~, (vaadatud 03.06.2013)]<small> (inglise keeles)</small> == Välisallikad == [http://www.whfoods.com/genpage.php?tname=nutrient&dbid=83 B<sub>3</sub>-vitamiin] Sissekanne saidil (vaadatud 03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small> ~~http://www.whfoods.com/(vaadatud 03.06.2013) B<sub>3</sub>-vitamiin]~~

B3-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel