Kaardiluger: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
'''Kaardilugeja''' on [[Elektroonika|elektrooniline]] [[Arvuti lisaseadmed|arvuti lisaseade]], mis loeb [[Elektrooniline kaart|elektroonilisi kaart]]e. Leidub mitmeid erinevaid [[standard]]eid, kaarte ja kaardilugejaid. Näiteks kasutati [[Perfokaart|paber-perfokaardi]]lugejaid esimestel arvuti tööstuse aastakümnetel teabe väljastamisel ja arvutisüsteemi sisestamisel.
'''Magnetkaardi lugeja''' on
Äri-kaardi lugeja on skanneerimise seade, mida kasutatakse skanneerimiseks ja trükitud [[visiitkaart]]ide elektrooniliseks salvestamiseks. ▼
▲
▲Magnetkaardi lugeja on magnetandmekandjate lugev seade. Seda kasutatakse näiteks [[krediitkaart]]ide ja [[pangakaart]]ide lugemiseks.
= Kiipkaardi lugeja =
62. rida ⟶ 59. rida:
== Biomeetriline lugeja ==
On mitmeid võimalusi [[biomeetria|biomeertiliseks]] [[identiteet|identifitseerimiseks]]: [[Daktüloskoopia|sõrmejälge]], käe geomeetria, iirise ehk silma [[vikerkest]]a ning näo tuvastuse kaudu. Biomeetriline tehnoloogia suurendab märkimisväärselt süsteemide turavlisust, sest see välistab sellised probleemid nagu varastatud, kaotatud või laenatud [[ID-kaart|ID-kaardid]] ning unustatud või ära arvatud PIN-koodid. Biomeetriliste lugejate töömeetod on sarnane: mällu salvestatud malli võrreldakse tuvastamise protsessis saadud infoga. Kui võimalus, et mälus olev mall ja uus skanneering kuuluvad samale isikule, on piisavalt kõrge, siis inimese ID saadetakse juhtpaneeli. Juhtpaneel kontrollib kasutaja õiguseid ja otsustab kas lubada ligipääs või mitte. Suhtlemine lugeja ja juhtpaneeli vahel toimub tavaliselt vastavalt tööstusharu [[
Biomeertilised mallid võivad olla salvestatud lugeja mälusse, sellisel juhul on kasutajate arv piiratud lugeja mälumahuga. Praegu pakutavad lugejad võivad mahutada kuni 50 000 malli. Iga kasutaja mall võib olla ka salvestatud tema enda kiipkaardi mällu. Selline võimalus eemaldab kasutajate arvu piirangud, kuid see eeldab, et igal kasutajal on olemas kaart ja muudab sõrmejälje tuvastuse võimatuks. Biomeetrilised mallid võivad olla ka talletatud personaalarvuti keskserveri mällu. Sellist võimalust kutsutakse [[server]]ipõhiseks kontrolliks. Lugejad ainult loevad kasutaja biomeetrilisi andmeid ning saadavad need põhiarvutile töötlemiseks. Sellised süsteemid toetavad suurt kasutajate hulka, kuid sõltuvad väga palju keskserveri ja sideliinide usaldusväärsusest.
70. rida ⟶ 67. rida:
* Üks mitmele variandis esitleb kasutaja oma sõrme, kätt, silma või nägu ning lugeja peab seda võrdlema kõigi mallidega, mis on mällu salvestatud. Kasutajad eelistavad sellist meetodit kõige rohkem, sest see kõrvaldab vajaduse kaasas kanda ID-kaarte või kasutada PIN-koode. Teisest küljest on see meetod aeglasem, sest lugeja peab võib-olla tegema tuhandeid võrdlusi, enne kui leiab sobiva vaste. Üks tehniline omadus sellisel meetodil on võrdluste arv, mida on võimalik teha ühe sekundi jooksul, mis on peetud maksimum ajaks, ilma et kasutaja oodates märkaks viivitust. Enamjaolt on üks mitmele lugejad võimalised tegema 2000–3000 võrdlust ühe sekundi jooksul.
===
{{Vaata|Sõrmejäljeskänner}}
[[Pilt:BioEntryPlus.jpg|pisi|Sõrmejälje lugeja]]
Olenevalt tootjast on sõrmejälje anduri tööpõhimõte erinev. Peamiselt kasutatakse elektrilisi, termilisi või optilisi seadmeid. Elektrilisel süsteemil mõõdab mahutuvustundlik kiip muutuvat elektrivälja tugevust näpujoonte vormide vahel. Termilistel sensoritel põhinevad seadmed mõõdavad temperatuure, eristades vastu pinda puutuvate joonete süvendite temperatuuri ülekannete erinevusi.
78. rida ⟶ 76. rida:
Käe geomeetria on üks kõige rohkem arendatud suundasid. Lugeja mõõdab käe ja sõrmede füüsilisi mõõtmeid, osadel seadmetel isegi kolmemõõtmeliselt. Sellised seadmed on lihtsalt kasutatavad ja usaldusväärsed. Taolist süsteemi on hea rakendada suurte andmebaaside korral. Tihti on võimalus salvestada aega ja kohalolekut, mis muudab süsteemi populaarseks.
=== Iirise ehk
Silma
=== Näo tuvastus ===
92. rida ⟶ 90. rida:
Magnetribaga kaardid on odavamad võrreldes teiste tehnoloogiatega ja neid on kerge programmeerida. Magnertiba hoiab rohkem andmeid kui [[Vöötkood|triipkood]] võrreldes sama mahuühikuga. Kuigi magnetriba on raskem välja töötada kui [[Vöötkood|triipkoodi]], on lugemise tehnoloogia ja andmete kodeering laialtlevinud ning lihtsasti soetatav. Magnetriba tehnoloogia on tundlik valesti arusaamisele, kaarti kulumisele ning andmete rikkumisele.
==
Wiegand kaardi tehnoloogia loob unikaalse mustri, mis genereerib identifitseerimisnumbri. Nagu magnetriba ja [[Vöötkood|triipkood]], tuleb ka see kaart lugejale esitada. Erinevalt teistele tehnoloogiatele ei ole Wiegand kaart vastuvõtlik kulumisele. See tehnoloogia kogus populaarsust tänu oma dubleerimis raskusele, mis lõi kõrge ettekujutuse turvalisusest. Selline tehnoloogia on asenduv sarnaste kaartidega piiratud tarneallika, sarnaste lugejate parema vastupanu tõttu võltsimistele ning kasutamismugavuste tõttu.
== Kiipkaart ==
[[File:CCardFront.svg|
On olemas kaht tüüpi kiipkaarte: kontakt ja kontakti vabad. Mõlemal on sisseehitatud mikroprotsessor ja mälu. Kiipkaart erineb tavalistest magnetkaartidest, millede mikrokiipidel on ainult üks funktsioon: pakkuda lugejale kaardi identifitseerimisnumber. Kiipkaardi protsessoril on operatsioonisüsteem, mis võimaldab mitmekülgseid võimalusi, nagu pangakaart, ettemaksuga liikmekaart ja isegi juurdepääsukontrolliga kaart.
Kahe kiipkaardi tüübi erinevus seisneb selles, kuidas mikroprotsessor suhtleb välismaailmaga:
105. rida ⟶ 103. rida:
Enamik juurdepääsukontroll süsteeme ainult loevad kaardi seerianumbreid ja ei kasuta vaba mälu. Kaardi mälu võidakse kasutada, et salvestada sinna kasutaja biomeetrilist infot, näiteks sõrmejälge. Sellisel juhul lugeja loeb kõigepealt kaardil olevat malli ja seejärel võrdleb seda esitatud andmega. Sellisel juhul ei pea biomeetriline info olema salvastatud lugeja mällu, mis lihtsustab süsteemi ja vähendab nõudeid mälule.
==
PIN-kood koosneb tavaliselt neljast kuni kaheksast numbrist, mida lühem, seda kergem ära arvata, ning mida pikem, seda raskem ära arvata. PIN-koodi kasutamise eeliseks on fakt, et kui number on korra mällu salvestatud, siis see ei saa minna kaduma. Üheks puuduseks on inimeste probleem numbri meeldejäämisel, eriti kui seda ei kasutata väga tihti. PIN-kood on vähem turvalisem kui [[Vöötkood|triipkood]] või magnetriba, kuid on seetõttu mitmekülgsem.
==
Pangad on väljatöötanud klientidele PIN-kalkulaatorid, et toetada erinevaid elektoonilisi maksevõimalusi. PIN-kalkulaator on elektrooniline seade, mille abil kasutaja tuvastatakse kasutades telefoni-ja internetipanka. Kuna kalkulaator on kohandatud vastavalt kasutajatunnusele, siis internetipanka sisenejalt küsitakse kasutajatunnust ja kalkulaatori enda poolt genereeritud 8-kohalist parooli.
PIN-kalkulaatori turvalisus põhineb kaheetapilises tuvastamises: kõigepealt toimub identifitseerimine kasutaja enda poolt määratud PIN-koodiga, mille ta sisestab kalkulaatorisse, seejärel genereerib PIN-kalkulaator parooli ning see tuleb sisestada internetipanka.
== Viited ==
| |||