Lateriit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 27 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q622845 (translate me)
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Lateritic weathering shells around rock core. C 020.jpg|thumbpisi|[[Amfiboliit]] (keskel) ja temast murenemise teel tekkinud lateriit]]
 
'''Lateriit''' on [[raud|rauast]] ning [[alumiinium]]ist rikastunud [[kivim]]ite [[murenemine|murenemise]] jääk.
12. rida:
Lateriit tekib piirkondades, kus on palju [[sademed|sademeid]] ning kõrged [[õhutemperatuur]]id. [[Parasvööde|Mõõdukama kliimaga]] piirkondades tekivad lateriidi asemel peamiselt savimineraalid. Kui seal lateriiti siiski esineb, on ta tekkinud geoloogilises minevikus, mil antud piirkonna [[kliima]] oli praegusest oluliselt erinev. Lateriidi tekke jaoks on oluline ka kuiva aastaaja olemasolu ning [[pinnamood|reljeef]], mis tagab piisava [[põhjavesi|põhjavee]] liikuvuse.<ref name="mcgraw" /> Sademeist pärit põhjavesi [[lahustumine|lahustab]] ja viib kivimite koosseisust eelistatult minema [[naatrium]]i, [[kaalium]]i, [[kaltsium]]i, [[magneesium]]i ja [[räni]] ning jätab maha halvemini lahustuvad raua ning alumiiniumi. Lateriidist on kadunud peaaegu kõik algset kivimit moodustanud [[silikaatsed mineraalid]], peamiseks erandiks on keemilisele murenemisele väga vastupidav kvarts.
 
Lateriit võib moodustuda paljudest erinevaist kivimeist, kuid kõige tüüpilisemal juhul on [[Lähtekivim (petroloogia)|lähtekivimiks]] basalt. Vähem rauda ja rohkem alumiiniumi sisaldavast [[lähtekivim]]istlähtekivimist tekib [[lateriidistumine|lateriidistumise]] teel tavalisest [[boksiit]], mis on peamiseks alumiiniumimaagiks. Näiteks [[graniit|graniidist]] moodustub lateriidistumise tagajärjel tavaliselt heledavärviline boksiit. Samas ei ole kõik boksiidi liigid lateriidistumise teel tekkinud.
 
==Kasutus==
[[Pilt:Laterite quarry, Angadipuram, India. C 004.jpg|thumb|Lateriiti kasutatakse Indias ehitusmaterjalina.]]
Lateriit leiab kasutust peamiselt [[maavara]]na. Pea kogu alumiinium ning ligi pool maailma niklitoodangust tuleb lateriidist. Lisaks on lateriit oluline [[ehitusmaterjal]], mida kasutatakse nii teede kui hoonete rajamisel.
 
Põllumajanduse seisukohast on lateriit pigem ebameeldiv nähtus. [[Huumus]]t sisaldab ta vähe ning kõvema [[plintiit|plintiidiks]] nimetatava kooriku esinemise korral ei kõlba üldse põllupidamiseks. Lateriidile tekkinud [[muld]]a nimetatakse [[USA põllumajandusministeerium|USDA]] klassifikatsiooni järgi [[oxisol]] ning [[ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon|FAO]] klassifikatsiooni järgi [[ferralsol]].<ref>Chesworth, W. (2007). Encyclopedia of Soil Science (Encyclopedia of Earth Sciences Series). Springer. Lk 431. ISBN 1402039948</ref>
 
Peamiseks lateriidil esinevaks [[bioom]]iks on [[savann]]id. [[Vihmamets]]i lateriidile ei teki. Nende jaoks on vaja peamiselt [[savi]]l põhinevat mulda ning kuiva aastaaja puudumist.<ref name="mcgraw" />