Redaktsioon: 9. september 2013, kell 07:59 redigeeri LAviki (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3544 muudatust Uus lehekülg: 'thumb\|400px\|Paraboolantennid (New Mexico, USA) '''Paraboolantenn''' on niisugune suundantenn, mille kiirgur (aktiivelement) paikneb pa...'		Redaktsioon: 9. september 2013, kell 09:31 redigeeri eemalda Kyng (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 16 970 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:USA.NM.VeryLargeArray.01.jpg\|~~thumb~~pisi\|400px\|Paraboolantennid (New Mexico, USA)]] '''Paraboolantenn''' on niisugune [[suundantenn]], mille kiirgur (aktiivelement) paikneb [[paraboloid]]ikujulise pinnaga reflektori ehk peegeldi [[fookus]]es. Niisuguseid antenne kasutatakse [[mikrolaine]te korral, mis peegelduvad suurtelt pindadelt [[optika]]st tuntud seaduspärasuste järgi. Reflektor peegeldab praktiliselt punktikujulisest kiirgurist saabuvad kiired tagasi ruumi antenni teljega rööbitiste kiirte vihuna (saatentennis) või koondab saabuva tasapinnalise lainefrondi kiired paraboloidi fookusesse. Reaalse antenni korral on kiirtevihk küll teataval määral hajuv, ent suunadiagramm jääb kitsaks ja võimendus on suur. Reflektori paraboloid on kas ümmarguse või [[ellips\|elliptilise]] kujuga metallpind või siis võrekujuline tarind, mis võib olla ka nelinurkne. Võrepeegeldi peamine eelis on palju väiksem tuulekoormus, võrreldes lauspinnaga. Võresilmade lineaarmõõtmed võetakse enamasti väiksemad kui ''λ''/10 (''λ'' on lainepikkus), et antenni kasutegur oluliselt ei väheneks. Kiirguriks on tavaliselt [[ruuporkiirgur]], ent selleks võib olla ka [[poollainedipool]]. ==Põhiparameetrid== Antenni võimendus 19. rida ⟶ 20. rida: : <math>\alpha_{3\,\mathrm{dB}} \approx 70 \cdot \frac{\lambda}{d}. </math> Siis eeltoodud näite puhul avanurk 70•0,03/1 = 2,1°. [[~~File~~Pilt:Parabolic antenna types.png\|~~thumb~~pisi\|Paraboolantennide põhitüübid]] ==Paraboolantennide tüübid kiirguri paigutuse järgi== ===Otsefookusantenn=== Antenni kiirgur, mis kuulub tavaliselt võimendus-muundusploki koosseisu (nt [[satelliittrlevisioon]]i vastuvõtul [[LNB]]), paikneb peegeldava paraboloidi fookuses. Kui see fookus asub paraboloidi sümmeetriateljel, on tegemist otsefookusantenniga. ===Ofsetantenn=== Suhteliselt väikeste reflektorite korral varjaks võimendus-muundusplokk koos kandetarindiga märgatava osa reflektori pinnast ning vähendaks antenni kasutegurit. Niisugusel juhul kasutatakse eelistatult ofsetantenni, mille peegeldi paraboolne pind on vormitud sellisena, et fookus on nihutatud reflektori ääre poole. Koos sellega muutub ka kiirte peegeldumisnurk ning vastavalt ka reflektori asend. Näiteks satelliittelevisiooni [[satelliiditaldrik\|vastuvõtutaldriku]] tasapind osutub meie laiuskraadidel ligilähedaselt vertikaalseks; sellega kaasneb lisaeelis, et niisugune taldrik ei kogu lund. ===Cassegraini antenn=== Seda tüüpi antennis paikneb paraboloidreflektori keskfookuses sekundaarreflektor, millel on [[hüperboloid]]ne koondav pind. Selle lisareflektori fookuskaugus valitakse niisugune, et kiirguriploki saaks paigaldada põhireflektori keskel olevasse avasse, kus see on hõlpsalt hooldatav (peapeegeldi fookuses paiknev kiirgur peaks asuma umbes reflektori kolmandiku läbimõõdu kaugusel). Gassegrain-süsteemi kasutatakse suurtes antennides, mille reflektor läbimõõt on sageli üle 10 meetri. Ettepaneku kasutada sellist sekundaarreflektorit [[peegelteleskoop]]ides tegi prantsuse teadlane [[Laurent Cassegrain]] 1672. aastal. ==Liigitus fookuskauguse järgi== Parabooli fookuskauguse ''f'' ja läbimõõdu ''d'' suhte järgi liigitatakse antenne järgmiselt: 34. rida ⟶ 39. rida: keskfookuselised: ''f/d'' = 0,37…0,45 (otsefookusantennid); pikafookuselised: ''f/d'' > 0,5 (näiteks ofsetantennid). ==Vaata ka== [[Antenn]] [[Satelliiditaldrik] [Satelliittelevisioon] ==Välislingid== [http://www.lr.ttu.ee/irm/antennid/18_Paraboolantenn.pdf Paraboolantenn]

Paraboolantenn: erinevus redaktsioonide vahel